Tööinspektsioon kontrollib kolmapäeval ehitusplatse üle kogu Eesti, ühepäevase sihtkontrolliga juhib inspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele.

Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja BNS-ile.

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid.

Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul esineb ehitusplatsidel tihti nõuetele mittevastavaid käiguteid. „Rohkem kui kolmandiku rasketest tööõnnetustest moodustavad libisemine ja kukkumine samal tasapinnal, mille tagajärjeks on käe- või jalaluumurd,“ lisas Avi.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal toimus kolm surmaga lõppenud tööõnnetust just ehituse valdkonnas.

Avi sõnul esineb lubamatult tihti ohutusnõuete rikkumisi kõrgustes töötamisel, olgu selleks katusetööd, töö tellingutel või muu sarnane. „Just tellingutelt kukkumise tõttu juhtus eelmisel aastal üks surmaga lõppenud tööõnnetus,“ märkis Avi.

Kolmapäevane ühepäevane ehitusplatside sihtkontroll on kolmas omataoline. Ka tavapärase järelvalve käigus külastavad tööinspektorid sagedamini nende tegevusalade ettevõtteid, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus: ehitus, puidu- ja metallitööstus.

Kuigi Eesti elanikkonna loomulik iive on negatiivne, on eestlaste iive olnud viimased viis aastat positiivne ning selle aja jooksul on eestlasi sündinud üle 4200 võrra rohkem kui surnud, selgub statistikaameti teisipäeval avaldatud andmetest.

Statistikaameti andmetel sündis mullu 10 176 eesti rahvusest last ja suri 10 058 eestlast, seega oli eestlaste iive 118 inimesega plussis.

Eestlaste iive pöördus positiivseks 2008. aastal, kui sündis 11 578 ja suri 10 983 eestlast. Seega oli 2008. aastal eestlaste loomulik iive 595 inimesega plussis. 2009. aastal oli eestlaste loomulik iive 916, 2010. aastal 1704, 2011. aastal 878 ja 2012. aastal 118 inimesega plussis. Seega on eestlaste loomulik iive olnud alates 2008. aastast 4211 inimesega plussis.

Enne 2008. aastat oli eestlaste loomulik iive viimati positiivne 1990. aastal, kui sündis 14 751 ja suri 13 654 eestlast. Iive oli siis 1097 eestlase võrra plusspoolel.

1991. aastal langes eestlaste iive negatiivseks ja püsis miinuspoolel kuni 2007. aastani. Kõige sügavam langus oli 1994. aastal, kui sündis 10 403 ja suri 14 726 eestlast. Eestlaste iive oli siis 4323 inimesega miinuspoolel.

2011. aasta oli ainus viimase 90 aasta jooksul, kui suri vähem kui 10 000 eestlast. Statistikaameti andmebaasis on eestlaste loomuliku iibe andmed alates 1923. aastast. Aastate 1939-1957 kohta andmed puuduvad ja seejärel on olemas eestlaste sündide ja surmade andmed alates 1958. aastast kuni tänapäevani.

Olemasolevate andmete järgi on on alates 1923. aastast igal aastal ületanud eestlaste surmade arv 10 000 piiri.

Loomulik iive oli kõige positiivsem 1923. aastal, kui sündis 17 739 ja suri 14 103 eestlast. Eestlaste loomulik iive oli siis 3636 inimesega plussis.

Kõiki Eesti elanikke arvestades oli mullu Eestis iive negatiivne. Statistikaameti andmetel sündis mullu 14 056 last ja suri 15 450 inimest. Loomulik iive oli mullu 1394 inimesega miinuspoolel. Iseseisvuse taastamise järel on kogu Eesti elanikkonna loomulik iive olnud positiivne vaid 2010. aastal, kuid sündis 15 825 last ja suri 15 790 inimest. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimesega plussis.

Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon FIFA määras kaheksale mängutulemustega manipuleerimisega seostatud Eesti jalgpallurile ülemaailmse tegutsemise keelu.

FIFA määras ülemaailmse jalgpallis tegutsemise keelu Maksim Gruznovile, Vitali Gussevile, Erik Grigorjevile, Aleksandr Kulikile, Aleksandr Tarassenkovile, Sergei Leontovitšile, Deniss Jõgistele ja Anton Seredale, teatas jalgpalliliit BNS-ile.

FIFA teatas teisipäeval oma ametlikus teates, et kaheksa Eesti jalgpallurile kehtestatud ülemaailmne keeld hakkas kehtima eelmise nädala esmaspäevast, 6. maist.

Keeld kehtib sama kaua nagu Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjoni vastav keeld ehk esialgu kuni 1. märtsini 2014. Teatavasti võib jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon aga keeldu pikendada, misjärel pikeneks ka FIFA vastav keeld.

"FIFA otsus on nii meie kui ka maailma jalgpalli jaoks väga oluline. FIFA, UEFA ja Eesti Jalgpalli Liidu sõnum on selge - mängutulemusega manipuleerijatel ei ole jalgpallis kohta, kehtib nulltolerants," märkis EJL-i president Aivar Pohlak.

Jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon määras 1. märtsil kihlveopettuste tõttu Maksim Gruznovile, Vitali Gussevile, Erik Grigorjevile, Aleksandr Kulikule, Aleksandr Tarassenkovile, Sergei Leontovitšile, Deniss Jõgistele ja Anton Seredale aastase jalgpallis tegutsemise keelu. Kaheksast mehest mängisid seitse eelmisel aastal Eesti meistrivõistlustel, Anton Sereda eelmisel hooajal Eesti meistrivõistel ei mänginud.

Neli mängijat - Gussev, Gruznov, Grigorjev ja Leontovitš - on hiljutised Narva Transi mängijad. Kulik esindas eelmisel aastal võistkonda Jõhvi FC Lokomotiv, Aleksandr Tarassenkov Kiviõli Tamme Autot, Deniss Jõgiste Tallinna Kalevit ning Sereda on varem esindanud meeskonda FC M.C. Tallinn.

Jalgpalliliit määras meestele ajutise keelu seetõttu, et juhtum on mahukas ja informatsiooni kogumine võtab aega. Distsiplinaarkomisjon vaatab ajutise keelu üle koheselt pärast täiendavate tõendite selgumist või hiljemalt ühe aasta möödudes.

"Kogume informatsiooni seoses kihlvedudega jalgpallis ja liigume samm-sammult - see otsus on esimene. Soovisime kindlasti enne algavat hooaega selle ära teha. Oleme konsulteerinud muuhulgas ka Euroopa jalgpalliliidu UEFA-ga ja saanud neilt tuge," ütles Pohlak märtsis pärast jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjoni otsust.

Välisminister Urmas Paeti sõnul võiks Eesti ja Venemaa vaheline piirilepe jõustuda kõige varem järgmise aasta esimesel poolel.

Paet ütles ETV uudistesaatele "Aktuaalne kaamera" antud intervjuus, et piirileppe peavad heaks kiitma mõlema riigi valitsused, samuti ootab ees ratifitseerimisprotsess Eesti ja Venemaa parlamendis.

Piirileppe jõustumise järel algab Paeti sõnul piirijoone mahamärkimine, mis võib ministri hinnangul kesta mitu aastat. Paet tõdes, et seni pole Eesti ja Venemaa vahel juriidiliselt mitte riigipiir vaid kontrolljoon ja seega ei ole seda looduses maha märgitud.

Eesti ja Venemaa on alates eelmise aasta sügisest pidanud piirileppe sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepingu projektis on sees nii Eesti kui ka Venemaa soovitud klauslid. Leppe projekti järgi kinnitavad pooled, et piirileping reguleerib ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Samuti kinnitavad pooled, et neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas mullu oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepete sõlmimise üle.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.