Kevadine suurvesi algas tänavu Eesti jõgedel tavapärasest kolm nädalat hiljem ning näiteks Narva jõgi saavutas maksimaalse taseme alles selle nädala neljapäeval.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel jäätusid jõed oma tavalisel ajal detsembri keskel kuid külm kevad nihutas jääst vabanemist pikalt edasi. Enamikel jõgedel algas veetaseme tõus 11. - 12. aprillil, Narva jõel ja Peipsi järvel aga 16. - 17. aprillil.

Jõgede veetase jõudis suurveeaegsele tipptasemele viie kuni üheksa päevaga. Maksimaalsed veetasemed registreeriti 17. - 21. aprillil. Emajõel ja Narva jõel kulus tippu jõudmiseks veidi rohkem aega – 16-22 päeva. Emajõel oli maksimaalne veetase 28. aprillil ja Narva jõel 9. mail.

Tänavused suurveetipud jäid enamikel jõgedel kahe viimase aasta vahele, kusjuures 2011. aasta suurvesi oli üks veerikkamaid viimase kuue aasta jooksul.

Emajõe veetase Tartu linnas jõudis sel aastal maksimaalselt 262 sentimeetrini. Selline veetase võib esineda iga 4-5 aasta tagant. Väga kõrge veetase Pärnu jõel oli põhjustatud jääsulgudest, mitte suurvee rohkusest.

Veetasemed jõgedel langevad, suurvee eelse tasemeni jääb veel keskmiselt 15-40 sentimeetrit. Võrtsjärve veetase hakkab samuti aeglaselt alanema, kuid Peipsi järve ja Narva jõe veetasemed püsivad veel kõrgel.

Eestis on suurvesi igal kevadel esinev jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Suurvett põhjustab lume ja jää kiire sulamine. Eriti kõrgele võib veetase tõusta kui lumesulamisega kaasneb vihm. Suurvee käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja ja ujutab üle jõeluha. Eestis esineb suurvesi kõigis veekogudes. Soomaal on suurvesi nõndanimetatud viies aastaaeg.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis emadepäeva kõnes tõsiselt järele mõtlema, kuidas peaks korraldama omaste hooldust.

"Oleme viimastel nädalatel pidanud Eestis aktiivset ja tundelist debatti ühel päris valusal teemal. Oleme rääkinud neist, kellele emaks ja lapseks olemisest on saanud majanduslik, füüsiline ja eelkõige vaimne koorem. Me räägime omaste hooldusest. Me räägime neist peredest, kus rõõmude kõrval elavad ka vaev ja valu. Kus haige lapse või vana ema või vana isa hooldamisest saab täisajaga töö. Ja tasuta töö. See teema on just sedavõrd valus ja sedavõrd oluline, et sellest peab rääkima ausalt. Nii, nagu asjad on," lausus Ilves.

President tõdes, et mõttevahetuses põrkuvad ühelt poolt traditsioonid ehk see, kuidas Eesti peredes on olnud ajast aega kombeks asju ajada ja teiselt poolt peremudeli muutused, majanduslikud võimalused ja vaba ühiskonna pakutavad valikud.

"Selles diskussioonis on hoiakuid ja väljaütlemisi, mis mind kurvastavad. Mind häirivad kergekäelised järeldused, nagu saaks aidatud surm vähendada hooldajate ja hoolealuste endi vaeva. Mind häirib lihtsustatud soovitus, et vanade ja haigete eest on kohustatud hoolitsema ainult riik. Aga mind häirivad ka need, kes veeretavad kogu vastutuse peredele ja omastele. Me ei vaja vastandusi, mille järgi on meil ühel pool abivajaja, ja teisel pool anonüümne ja kuri riik "mis ei hooli"," sõnas riigipea.

Ta tõdes, et selline vastandus ei vii edasi, ning ta avaldas kartust, et nii kaotatakse ka hea võimaluse midagi muuta. Ilvese sõnul on ka maailma kõige edukamates, Eestist kordades rikkamates riikides ja ühiskondades vanade, nõrkade ja haigete eest hoolitsemine jagatud mure ja vastutus.

"Ka mujal maailmas on kõrgetasemelised vanaduspensionid, hooldajatoetused, taastusravi ja kohad väärikais hooldekodudes tihti jagatud vastutuse tulemus. Eakatele kuuluvat riigi ja omavalitsuste toetust täiendavad nii inimeste endi pikast elutööst kogunenud pension kui ka omad säästud, kel neid on, ent lisaks ka kindlustused, fondid, heategevus ja kirik. Jah, see kõik maksab ja mitte vähe ning mida aeg edasi, seda rohkem. Nagu ei sõida bussid tasuta ega ole kõrgharidus tasuta, nii ei tule ka sotsiaalvaldkonna lahendused kusagil tasuta," ütles Ilves.

President kutsus enne lähenevaid valimisi mõtlema, kas praegusest ühispanusest piisab abiks ja leevenduseks, kas on vaja lisa ja kas kõik on valmis juurde panustama. "Kasutame selleks aruteluks praegust aega ja praegust suurt tähelepanu," lausus Ilves.

Päästeameti demineerijatel tuli laupäeval teha kahjutuks mitmes Eesti paigas kevadiste tööde käigus leitud lõhkekehasid.

Võrumaal käisid demineerijad kahjutuks tegemas kahest eri paigast leitud käsigranaate. Üks käsigranaat tuli päevavalgele Urvaste vallas Uus-Antsla külas ja teine Rõuge vallas Heedu külas. Mõlemad granaadid olid F-1-tüüpi, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Tartumaal Luunja vallas käisid demineerijad kahjutuks tegemas Pilka külast leitud 85-millimeetrist mürsku.

Ida-Virumaal Vaivara vallas tegid päästjad kahjutuks Auvere külast leitud reaktiivmürsu.

Eestist leitakse aastas keskmiselt 3000 peamiselt Teise maailmasõja aegset lõhkekeha. Viimase kümne aasta jooksul on lõhkematerjali plahvatustes saanud Eestis surma 18 ja vigastada 113 inimest. Demineerijad on viimase kümne aasta jooksul kahjutuks teinud ligi 31 000 lõhkekeha, selles statistikas ei kajastu padrunid ja mulaažid.

Päästeamet tuletab meelde, et lõhkekeha leides ei tohi seda mingil juhul puudutada, vaid tuleb kohale kutsuda demineerijad, helistades numbrile 112.

Tartu maakohus mõistis lõppeval nädalal kriminaalkorras süüdi mehe, kes uurimisandmetel toppis väikesed koerakutsikad kotti ja peksis seejärel laste nähes kotti vastu maja seina.

Kohus tunnistas Indrek Liivaoja (34) kokkuleppemenetluses süüdi kehalises väärkohtlemises, looma julmas kohtlemises ja alaealisele vägivalla eksponeerimises ning määras talle selle eest kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Menetluskulude katteks peab Liivaoja tasuma 518 eurot ja 40 senti.

Süüdistuse kohaselt leidsid sündmused aset selle aasta 8. jaanuaril Võrumaal, kui alkoholijoobes Liivaoja tõukas elumaja koridoris 14-aastast tüdrukut, mille tulemusel sai laps peapõrutuse. Pärast seda pani süüdistatav võrkkotti kolm päeva tagasi sündinud neli koerakutsikat ja telliskivi ning lõi kolme lapse juuresolekul kotti vastu seina ja põrandat. Selle tegevuse tagajärjel üks kutsikatest suri.