Kevadine suurvesi algas tänavu tavapärasest kolm nädalat hiljem

Kevadine suurvesi algas tänavu Eesti jõgedel tavapärasest kolm nädalat hiljem ning näiteks Narva jõgi saavutas maksimaalse taseme alles selle nädala neljapäeval.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel jäätusid jõed oma tavalisel ajal detsembri keskel kuid külm kevad nihutas jääst vabanemist pikalt edasi. Enamikel jõgedel algas veetaseme tõus 11. - 12. aprillil, Narva jõel ja Peipsi järvel aga 16. - 17. aprillil.

Jõgede veetase jõudis suurveeaegsele tipptasemele viie kuni üheksa päevaga. Maksimaalsed veetasemed registreeriti 17. - 21. aprillil. Emajõel ja Narva jõel kulus tippu jõudmiseks veidi rohkem aega – 16-22 päeva. Emajõel oli maksimaalne veetase 28. aprillil ja Narva jõel 9. mail.

Tänavused suurveetipud jäid enamikel jõgedel kahe viimase aasta vahele, kusjuures 2011. aasta suurvesi oli üks veerikkamaid viimase kuue aasta jooksul.

Emajõe veetase Tartu linnas jõudis sel aastal maksimaalselt 262 sentimeetrini. Selline veetase võib esineda iga 4-5 aasta tagant. Väga kõrge veetase Pärnu jõel oli põhjustatud jääsulgudest, mitte suurvee rohkusest.

Veetasemed jõgedel langevad, suurvee eelse tasemeni jääb veel keskmiselt 15-40 sentimeetrit. Võrtsjärve veetase hakkab samuti aeglaselt alanema, kuid Peipsi järve ja Narva jõe veetasemed püsivad veel kõrgel.

Eestis on suurvesi igal kevadel esinev jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Suurvett põhjustab lume ja jää kiire sulamine. Eriti kõrgele võib veetase tõusta kui lumesulamisega kaasneb vihm. Suurvee käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja ja ujutab üle jõeluha. Eestis esineb suurvesi kõigis veekogudes. Soomaal on suurvesi nõndanimetatud viies aastaaeg.