Aastas jõuab politsei lauale tuhandeid avaldusi erinevates kuulutuseportaalides tüssata saanud tarbijatelt, samas portaali haldavad ettevõtted seaduse silmis ebaõnnestunud tehingute eest ei vastuta, kirjutab Postimees.

Kuigi enamik portaale on petturite vastu võitlusesse asunud ja investeerinud kas moderaatoritesse või tuvastamissüsteemidesse, siis seni kuni seda pole teinud kõik, leiavad kelmid siiski võimalusi naiivsete inimeste arvelt raha teenida, kirjutab Postimees.

Põhja prefektuuri majanduskuritegevuse talituse juhi Roger Kummi sõnul tuleb enamik avaldusi ühe portaali – okidoki.ee – kasutajatelt. Mõningad avaldused tulevad ka oksjoniportaali osta.ee kasutajatelt ning tagaplaanile jäävad soov.ee ja hinnavaatlus.ee, mille puhul võib Kummi hinnangul öelda, et portaalide endi viga on minimaalne.

«Nende viimaste puhul ei saa portaalile etteheiteid teha, pigem on asi kurikaelte kavaluses,» ütles Kumm, kelle sõnul ei võimalda ka portaali korralik töö turvalisuse tagamisel pettureid täiesti eemale peletada. Alati jääb võimalus kasutada variisikuid või võõraid dokumente, aga tunduvalt raskemaks saab kelmide tegevuse teha igal juhul, kirjutab Postimees.

Kumm toob näiteks portaali hinnavaatlus.ee, kus müüakse peamiselt arvuteid. Mõned aastad tagasi sisse viidud ID-kaardiga isikutuvastamine «tõmbas kelmuste hulga kohe kõvasti alla».

Kuulutuseportaal okidoki.ee on küll mõningaid vabatahtlikke tuvastamisviise juurutanud, kuid politseisse laekunud avalduste põhjal tundub, et need ei ole tulemust andnud. Portaalis on võimalik end usaldusväärsuse suurendamiseks ID-kaardiga tuvastada ja seejärel kuulutuse juurde vastav märge saada, kuid see pole kellelegi kohustuslik.

«Minu arvates üritavad need portaalid, mis ei panusta isikutuvastamisse, oma kulusid lihtsalt minimeerida ja seetõttu suundub sinna ka enamik kelme. Miks nad peaksid valima teised portaalid, kus petmine on raskemaks tehtud,» selgitas Kumm. «Kelmid teavad, millised portaalid on neile edu toonud, ja jäävad selle juurde.»

Okidoki juhatuse liige Sergei Tšaštšin rõhutas, et interneti kaudu kaubitsemine on üsna noor nähtus ning on selge, et uue müügiskeemi puhul võtavad sellest osa ka «mitte ausad inimesed» ja et selline probleem eksisteerib mujalgi maailmas.«Teeme päris palju selleks, et inimesi hoiatada, aga kahjuks on petturite ohvriks langenud inimesed, kes on ise ahned,» ütles Tšaštšin Postimehele. «Näiteks need, kes usuvad, et maailmas on võimalik saada uusim iPhone 50 euro eest.»

Tšaštšini sõnul saab iga inimene nende portaalis end tuvastada ja seda teinud isikutelt ostetakse ka rohkem kaupa. Lisaks modereerivad nad jooksvalt kuulutusi ja pakuvad deposiiditeenust. «Loomulikult tunneme vastutust ja eemaldame kuulutused, mis tunduvad meile kahtlased,» kinnitas Tšaštšin. «Aga sageli tekivad inimestel probleemid sellest, et nad ei taha mõelda.»

Eesti jalaväekompanii Estcoy-16 kaitseväelased viisid Afganistanis Helmandi provintsis Nad e Ali piirkonnas läbi esimese operatsiooni.

Kahepäevase operatsiooni eesmärk oli Nad e Ali piirkonnas tegutsevate valitsusvastaste mässuliste killustamine ja nende tegevuse häirimine, et kohalikud elanikud saaksid turvaliselt oma igapäevatoimingutega tegeleda.

Pea 36 tundi kestnud operatsiooni käigus liikus jalaväekompanii Camp Bastioni sõjaväebaasist operatsioonialale, kus hõivas ja kindlustas ajutiseks kontrollpunktiks sobiva hoonetekompleksi. Kontrollpunkti loomise järel alustasid jalaväerühmad ja miinipildujarühm erinevates piirkondades patrullimist, et suhelda kohalike elanikega, näidata koalitsioonijõudude kohalolu ning kontrollida kahtlaseid hooneid ja majapidamisi.

Estcoy-16 ülem major Meelis Loik hindas kompanii esimest operatsiooni kordaläinuks. "Lõppev nädal oli Nad e Ali piirkonnas tegutsevate Afganistani valitsusvastaste mässuliste jaoks kehv, kuna lisaks Estcoy operatsioonile on samas piirkonnas aktiivselt tegutsenud nii koalitsioonijõudude kui ka Afganistani julgeolekujõudude üksused," ütles major Loik.

Kompaniiülema sõnul sai üksus esimese ülesandega hästi hakkama, harjumist vajab vaid kuum kliima.

Enne esimesele operatsioonile suundumist läbisid Estcoy-16 kaitseväelased Camp Bastionis rohkem kui nädalapikkuse täiendõppe viimaks end kurssi kohalike oludega. Oma kogemusi jagasid Estcoy-15 kaitseväelased ja liitlased Ühendkuningriigist.

Täiendväljaõppel pöörati muuhulgas tähelepanu isevalmistatud lõhkekehade vastasele tegevusele koos maamärkidest aru saamisega, aga ka kohaliku elanikkonnaga suhtlemisele.

"Siin on võimalik teha väljaõppesse viimaseid parandusi ja täiendusi," ütles major Loik. "Eriti rahul oleme eelmise kompanii poolt organiseeritud õppepatrullidega jao ja rühma koosseisus, sest need andsid sõduritele kõige rohkem kogemusi ja võimekust maastikul ettetulevate situatsioonidega hakkama saamiseks."

Uus jalaväekompanii võttis lahinguvastutuse Helmandis üle 14. mail. Eelviimane Eesti lahinguüksus Estcoy-16 on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii baasil. Estcoy-16 paikneb Camp Bastioni sõjaväebaasis ja teenib Helmandi väekoondise manööverkompaniina kogu Helmandi väekoondise operatsiooniala piires.

Liitlaste osalemine kaitseväe suurõppusel Kevadtorm on kinnituseks NATO sisemisele solidaarsusele, ütles õppust külastanud president Toomas Hendrik Ilves.

"Kevadtorm – mis on ka ajateenijatele lõpueksamiks – kinnitab, et ajateenistuse säilitamine on olnud Eesti õige otsus, mis kasvatab nende noorte meeste hulka, kes tahavad ja oskavad vajadusel oma riiki koos liitlastega kaitsta," ütles Ilves presidendi kantselei teatel.

Ilves nimetas oluliseks, et Kevadtormil osalevad ka Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Poola, Belgia, Läti ja Leedu kaitseväelased. Kokku osaleb õppusel üle 400 liitlasriikide kaitseväelase.

"Nii annab õppus, millega harjutatakse Eesti kui ühe NATO liikmesmaa kaitsmist, kinnituse alliansi sisemisest solidaarsusest ja üksteise toetamisest, sõnas riigipea.

Ilves tunnustas ka kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil õppust peetakse. "See on suurepärane näide kaitseväe ja õppuse vajalikkust mõistvate omavalitsuste koostööst," sõnas ta.

Presidenti kui riigikaitse kõrgemat juhti saatsid Kevadtormil kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja õppuse üldjuht kolonel Artur Tiganik. Ilves tutvus õppuse operatiivstaabiga, kohtus Eesti, Leedu, Läti ja Suurbritannia kaitseväelastega ning sõi sõdurilõunat.

Kevadtormil osaleb kokku üle 4000 kaitseväelase, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.

9.-25. maini vältav Kevadtorm viiakse läbi peamiselt kaitseväe keskpolügooni aladel Kuusalu vallas ja Kadrina valla loodeosas. 21.-23. mail liiguvad üksused keskpolügoonilt läbi Tapa, Albu ja Aegviidu valla Anija valda. Õppus hõlmab ka Jõelähtme ja Raasiku valda ning Loksa ja Tallinna linna. Õppusel osalevad merevägi ning liitlaste üksused Ühendkuningriigist, Belgiast ja Lätist, Leedust ja Poolast. Kevadtorm lõpeb 25. mail lõpurivistusega Kuusalu staadionil.

Protesti ajendiks on sel nädalal tsirkuses toimunud elevandi jõhker peksmine, mille kohta on Politseile ka avaldus esitatud. Tunnistajate sõnul peksis dresseerija elevanti jalaga, kuna loom ei täitnud käske. „Elevant liikus teda uudistama tulnud inimeste poole ning liigutas peaga aiaposte, mida dresseerija parajasti sättis. Selle peale hakkas mees elevandi peale röökima ning lõi teda täiest jõust jalaga,“ sõnas üks juhtumist šokeeritud pealtnägija. Politseile ning Veterinaar- ja Toiduametile on esitatud veel viie inimese samasisulised pöördumised.

Meeleavaldusega soovib liikumine Loomade Nimel edastada sõnumi, et loomade vangistamine inimeste meelelahutuseks ei ole õigustatud. „Mitmed riigid (Austria, Sloveenia, Brasiilia, Costa Rica, Soome, India, Singapur ja Rootsi ning osaliselt Argentiina, Austraalia, Kanada, Kolumbia ja Kreeka) on loomade kasutamise tsirkustes keelustanud, kuna jõhker dressuur ning liigile mitteomased tingimused kaaluvad üles meelelahutuse, millega loomatsirkuste olemasolu õigustatakse,“ sõnas liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering. „Elevandi peksmisjuhtumiga sai tsirkus avalikult halba tähelepanu ning näitas oma tegelikku palet, mida etenduste külastajad paraku ei näe. Ka ilma selle juhtumita oleks põhjust meeleavalduseks, kuna loomi kasutavad rändtsirkused on ajast ja arust ning sealne loomade väärkohtlemine tuleb lõpetada,“ jätkas Mering.

Hiljuti avaldas Vene loomakaitseorganisatsioon Vita dokumentaalkaadrid kohalike tsirkuste loomade dresseerimisest. Kaadritel on näha, kuidas ahve, elevante, koeri ja teisi loomi jõhkralt koheldakse ning lüüakse, kui nad trikke õigesti ei soorita. Hirmust valu ees on nad sunnitud rambivalguses etenduste ajal üha uuesti ja uuesti tegema asju, mida nad vabas looduses vabatahtlikult ei teeks. Tsirkuste omanikud eitavad kaadrite õigsust ning väidavad, et tegu on lavastustega, olgugi, et tsirkuseareenid, kus kaadrid filmitud on, on selgelt äratuntavad.

Meeleavaldus kestab tund aega, kogunetakse Lasnamäe Centrumi juurde.

Loomade Nimel on eesti loomaõiguslaste liikumine, mille tegevus sai alguse 2006. aastal. Aastate jooksul on liikumine korraldanud erinevaid üritusi eemärgiga teavitada avalikkust loomade olukorrast meie ühiskonnas.

Liikumine Loomade Nimel korraldab laupäeval, 18. mail kell 16:30 Lasnamäe Centrumi juures peatuva Tsirkuse Tuuri telgi ees meeleavalduse.