Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingute eelnõu, valitsuse pressiesindaja toonitas, et eelnõu reguleerib eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Otsust tehes tugines valitsus ka õiguskantsleri seisukohale, et piirilepingu sõlmimine on kooskõlas põhiseadusega ega mõjuta Eesti riiklikku õiguslikku järjepidevust.

Valitsus lisas Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu neljapäevase istungi päevakorda välisminister Urmas Paeti ettepanekul. Piirilepingutele avaldas oma toetust 14. mail ka riigikogu väliskomisjon.

Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Eesti ja Venemaa on alates eelmise aasta sügisest pidanud piirileppe sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepingu projektis on sees nii Eesti kui ka Venemaa soovitud klauslid. Leppe projekti järgi kinnitavad pooled, et piirileping reguleerib ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Samuti kinnitavad pooled, et neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas mullu oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Tarbijakaitseameti kontroll näitas, et kümme protsenti müüjatest ei tee vahet pretensiooni esitamise õigusel ja garantiil.

Tarbijakaitseamet kontrollis selle aasta esimesel neljal kuul garantii ja pretensiooni esitamise kohta antavat teavet 317 müügikohas üle Eesti. Rikkumisi tuvastas amet ligi kümnel protsendil kontrollitud kauplustest.

Vaata ka videot: Kuidas käituda, kui oled ostnud puudusega toote või teenuse?

Päästjad tõid kolmapäeval Võrumaal Rõuge vallas jõest välja uppunud mehe.

22. mail kl 10.33 paiku tõid päästjad välja Rõuge vallast Nursi paisjärve tammi juurest uppunud 1956. aastal sündinud mehe.

Tänavu on Eestis uppunud 11 inimest. Mullu sama ajaga oli uppunuid 15.

Lõuna prefektuur hoiatab inimesi Tartus ja Viljandis ringi liikuvate tõmmu välimusega inimeste eest, kes püüavad tõenäoliselt inimestelt raha välja petta.

Varasemalt on ka Võru politseid taolistest juhtumitest teavitatud, kui 17. mai õhtul liikusid Tamula järve ääres ringi kaks tõmmut noormeest, kes tülitasid inimesi, korjasid allkirju ja küsisid inimestelt raha.