Eesti on narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmade osakaalult Euroopas esikohal, selgub teisipäeval avalikustatud EL-i narkoseire keskuse (EMCDDA) raportist.

Raportist selgub, et Eestis oli mullu 123 narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surma ehk 135,7 narkosurma miljoni elaniku kohta.

Teisel kohal on Norra 238 registreeritud narkosurmaga, mis teeb 73,1 surma miljoni elaniku kohta. Seega on Eesti näitaja teisel kohal olevast Norrast ligi kaks korda kõrgem.

Narkosurmade osakaalult on kolmandal kohal Soome 189 uimastite tarvitamisest põhjustatud surmaga, mis teeb 53,3 surma miljoni elaniku kohta.

Ühendkuningriigis registreeriti mullu 2153 uimastite tarvitamisest põhjustatud surma, see teeb 52,3 narkosurma miljoni elaniku kohta. Iirimaal registreeriti mullu 159 narkosurma ehk 51,8 surma miljoni elaniku kohta. Ülejäänud uuringus kajastatud riikides jäi narkosurmade osakaal väiksemaks, kui 50 surma miljoni elaniku kohta.

Lätis oli EMCDDA andmetel eelmisel aastal 11 narkosurma ehk 7,9 surma miljoni elaniku kohta. Leedus suri eelmisel aastal narkootikumide tarvitamise tõttu 43 inimest ehk 20,9 inimest miljoni elaniku kohta.

Kõige väiksem narkosurmade osakaal oli mullu Rumeenias, kus kohalikud võimud registreerisid 15 uimastite tarvitamisest põhjustatud surma. See teeb ühe narkosurma miljoni elaniku kohta.

Türgis suri raporti andmetel uimastite tarvitamise tõttu 93 inimest ehk 1,9 inimest miljoni elaniku kohta. Ungaris oli eelmisel aastal 14 narkootikumide tarvitamisega seotud surmajuhtumit, mis teeb narkosumade osakaaluks kaks surma miljoni elaniku kohta.

EMCDDA narkosurmade pingereas on 30 Euroopa riiki.

Kuigi politsei on inimesi korduvalt hoiatanud niinimetatud libapolitseinikest kelmide eest, andis järjekordne kergeuslik kannatanu möödunud nädala lõpus tüssajale suure rahasumma.

Politseile laekunud teate järgi sai kannatanu 24. mail kella 11 ajal tundmatult isikult telefonikõne, milles talle teatati, et tema poeg on põhjustanud liiklusõnnetuse. Helistaja väitis, et probleemi lahendamiseks tuleb tasuda 7000 eurot, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Peagi tuli kannatanu juurde tundmatu mees, kellele kannatanu andis 2000 eurot.

Politsei käivitas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse kelmust käsitleva paragrahvi alusel.

Politsei soovitab sellisest petuskeemi kasutamisest viivitamatult politseile teada anda ning mitte mingil juhul raha maksta, samuti tuleks hoiatada eakaid vene keelt kõnelevaid inimesi, kes on petturite peamine sihtgrupp.

Kuigi mullu alanesid tulumaksusoodustuse piirmäärad eluasemelaenude intressidelt, koolituskuludelt ja annetustelt, siis mahaarvatud tulumaksu kogusumma ja rakendatud mahaarvamiste osakaal sellest ei vähenenud.

"Samas mängis siin väga suurt rolli Euribori vähenemine eelmisel aastal, sest kui eluasemelaenu intresse deklareerinud inimeste arv kasvas rohkem kui 2300 võrra, siis deklareeritud intressid hoopis vähenesid 10,7 miljoni euro võrra," ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde teisipäeval pressikonverentsil.

Mullu deklareeriti mahaarvamisi 2,1 miljardi euro eest, mis on 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Mahaarvamistest rakendati 1,8 miljardit ehk 85 protsenti deklareeritust, mis on samuti 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Rakendatud mahaarvamiste osakaal jäi 85 protsendile ja aastaga see ei vähenenud.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt 52,6 protsenti, pensionidelt 21,1 protsenti ja laste maksuvabalt tulult 6,8 protsenti. Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid 17,8 protsenti ja vabatahtlik pensionikindlustus 3,4 protsenti.

Kokku vähenes mahaarvamiste arvel riigile makstava tulumaksu summa 376,4 miljoni euro võrra, mis on üle 11 miljoni euro rohkem kui 2011. aastal. Enamuse sellest ehk 211 miljonit eurot moodustas maksuvaba tulu. Eluasemelaenu intressidelt vähenes makstav tulumaks 17,3 miljonit eurot ja koolituskuludelt 14,2 miljonit eurot.

Maksuvaba tulu mahaarvamine jäi kasutamata 23 734 deklaratsiooni puhul, mis moodustas 4,2 protsenti deklareerituist, koolituskuludel ei arvatud makse maha 15,7 protsendil juhtudest ning eluasemelaenudelt 5,5 protsendil juhtudest.

"Mahaarvamised jäid kasutamata peamiselt kahel juhul," selgitas Udde. "Esimesel juhul ei olnud deklareerijail piisavalt tulusid, aga olid näiteks koolituskulud, teisel juhul olid deklareerijatel välistulud, aga intressid ja koolituskulud tekkisid Eestis. Viimasel juhul toimusid mahaarvamised ainult siis, kui neil tuli välistuludelt tulumaksu juurde maksta."

Pärnumaal sai kriminaalkaristuse taksojuht, kes läks viieks päevaks Riiga lõbutsema, kuid politseile väitis, et ta oli sellel ajal röövitud ja vangistatud ühe talumaja keldrisse.

15. mail pöördus Pärnus politsei poole mees, kes väitis end olevat kuriteo ohver. Mehe sõnul osutas ta Tallinnas taksoteenust, kui tema sõidukisse sisenesid kaks meest. Üks nendest olevat teda kõva esemega pähe löönud ja ta oli teadvuse kaotanud. Täielikult teadvusele tuli ta enda väitel Pärnumaal Häädemeeste vallas ühes talumaja keldris, kus ta viibis viis päeva. Keldrist pääsenuna läks ta lähedal asuvasse tanklasse, kust ta politseile juhtunust teada andis.

Politsei reageeris sündmusele täie tõsidusega, kuid kontrollimisel selgus, et mehe jutt siiski tõele ei vasta.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelsoni sõnul ilmnes, et mehega midagi nii koletut ei juhtunud. „Mees viibis tegelikult viis päeva lõbureisil Riias. Lähedaste jaoks alibi saamiseks, peitis ta ise oma sõiduki Häädemeestele ja pöördus politsei poole ning väitis, et teda on röövitud,“ rääkis Sempelson.

Nii pöördus esialgu tõsise kuriteo tundunud sündmus avaldaja enda vastu ja temast sai hoopis kahtlustatav kriminaalasjas, mis käsitleb valeütluste ja valevande andmist. Mees tunnistas oma süüd ning Pärnu maakohus mõistis talle kokkuleppemenetluses kolme kuu ja 27 päeva pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Sempelson rõhutas, et politsei suhtub toime pandud kuritegudesse täie tõsidusega ning selle kuritarvitamine saab alati karistatud. Samuti märgib kriminaalbüroo juht sedagi, et kuigi näiliselt võib valetunnituse või -ütluste andmine olla süütu, siis lihtsalt lõbu pärast kriminaalselt karistatuks saada võib nii mõnelegi inimesele tulevikus kas või tööotsinguil takistuseks olla.

Karistusseadustiku vastav paragrahv näeb ette kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.