Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

Ilmateenistuse andmeil tõusis õhutemperatuur püsivalt plusspoolele 8.-11. aprillil, mis on pikaajalisest keskmisest kuni kuu aega hiljem.

Reformierakonna sisevalimistel hääletuspettuse skandaali keskmesse sattunud Reformierakonna juhatuse senine liige ja Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland teatas esmaspäeval, et kavatseb algatada partei uue üldkogu kokkukutsumise ja ei välista seal kandideerimist erakonna esimeheks.

Ma lõpus valis Reformierakonna kongress esimeheks tagasi Andrus Ansipi, kes oli ainus kandidaat.

Ojuland ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et erakonna esimehe Ansipi avaldused on suunatud "selgelt minu vastu".

"On mindud seda teed, et otsida patuoinast," ütles Ojuland. Tema sõnul püüab Andrus Ansip niimoodi kinni mätsida valimispettusi, mis toimusid parteis üle kogu Eesti ja mitte ainult sellel aastal.

Ojuland kinnitas ajakirjanikele, et Reformierakonnas on sisevalimistel toimunud võltsimisi kogu Eestis, mitte ainult Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles esmaspäeval Reformierakonna fraktsiooni koosoleku järel ajakirjanikele, et Ojuland tasus liikmemaksu nende inimeste eest, kelle identiteeti ta partei sisevalimistel hääletades kasutas. Ansipi kinnitusel tasus Ojuland liikmemaksu 39 inimese eest.

"Esiteks see näitab mulle kindlasti seda, et Kristiina Ojulandile kogu see võõra identiteedi siseveebi hääletusel kasutamine ei saanud sugugi tulla sellise üllatusena, nagu ta seda praegu serveerib. Seda näitab see kindlasti," lausus ta, lisades, et kellegi teise eest liikmemaksu maksmine iseenesest ei ole kuritegu, kuid kui sellele järgneb nende inimeste identiteedi kuritarvitamine, siis see ei ole aktsepteeritav.

Veel mai lõpus kinnitas Ojuland BNS-ile, et tema kellegi teise eest hääletanud ei ole.

Riigiprokuratuur on teatanud, et Reformierakonna sisevalimistel väidetavalt toimunud pettus esialgu nende huvi ei pälvi, kuid olukord võib muutuda, kui keegi tunneb, et tema identiteeti on kuritarvitatud. Juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul sätestab karistusseadustiku paragrahv 160 küll valimissüüteod, kuid seda vaid seonduvalt riigikogu, kohaliku omavalitsuse või Euroopa parlamendi valimistega.

"Identiteedivargus eeldab aga konkreetset tagajärge, see tähendab kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, mida aga artiklist ei selgu. Juhul kui artikliks mainitud isikud leiavad, et nende õigusi on rikutud, tuleb neil pöörduda õiguskaitseasutuste poole," ütles Nahkur-Tammiksaar mai lõpus BNS-ile.

Ajalehe Eesti Ekspress andmetel toimus valimispettus nii 2011. kui ka 2013. aastal. Kuus Lääne-Virumaa eakat inimest kinnitasid Eesti Ekspressile, et ei ole valimistel osalenud, ometi on nad Reformeirakonna andmetel andnud oma e-hääle. Ajalehe hinnangul võib tegu olla üksnes jäämäe tipuga, kuna vaatluse alla võeti vaid Lääne-Virumaa piirkond.

Reformierakonna üldkogu valis mais erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansipi ja uude juhatusse Kaja Kallase, Urmas Kruuse, Rein Langi, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Kristiina Ojulandi, Urmas Paeti, Keit Pentus-Rosimannuse, Hanno Pevkuri, Laine Randjärve, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Jaanus Tamkivi ja Kairi Uustulndi.

Reformierakonna põhikirja kohaselt saab erakorralise üldkogu kokku kutsuda erakonna esimehe, erakonna juhatuse, erakonna revisjonitoimkonna, või erakonna volikogu nõudel. Samuti saab erakorralise üldkogu kokku kutsuda kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik erakonna liikmetest, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette.

Keskkonnainspektsioon lõpetas eelmisel nädalal järjekordsed Peipsi ja Lämmijärve koristustalgud, mille käigus eemaldati järvedest 869 vana nakkevõrku.

Sel nädalal jätkub vanade võrkude otsimine ja tragimine Võrtsjärvel, teatas keskkonnainspektsioon BNS-ile.

"Peipsi tragimise tulemust võib ühtpidi heaks lugeda, sest meil õnnestus taas suur hulk vanu võrke välja tragida. Teisalt näitab see, et vette triivima jäänud või jäetud võrgud on pidev probleem," ütles aktsiooni koordinaator, keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor-nõunik Meit Grossmann.

Keskkonnainspektsioon korraldab taolisi koristustalguid Peipsil juba mitmendat aastat järjest ja igal aastal leitakse mitusada vana võrku, mis risustavad järve ja kahjustavad kalavarusid.

Lämmijärvel tragiti poole päevaga välja 25 vana võrku. Peipsi põhjaosas leiti ja tragiti ühe päevaga välja 230 võrku.

Kokku leiti kuue päeva jooksul Lämmi- ja Peipsi järvest 869 vana nakkevõrku.  "Kui need võrgud ühte jadasse panna, saaks selle pikkuseks 61 kilomeetrit, mis on peaaegu sama palju kui Vasknarvast üle Peipsi Piirissaareni," märkis Meit Grossmann.

"Kõige kurvem oli olukord Lohusuu sadama piirkonnas, kus vanade võrkude leidmise sagedus oli kordades suurem kui ülejäänud Peipsil," ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor-nõunik Ivo Kask.

"Kui Lämmi- ja Peipsi järve lõunaosas oli keskkonnainspektsioonile abiks ka üks kalurite paatkond, siis kahjuks Peipsi põhjaosas ei leidunud ühtki kalapüügiloa omanikku, kelle kalurid oleksid nõustunud Peipsi tragimisel osalema," lisas Kask.

Väljatragitud võrkudes oli roiskunud kalade kõrval ka hulgaliselt elusaid kalu, keda sai vette tagasi lasta. Tragimine näitas, et vanad triivima jäänud võrgud püüavad tõepoolest veel pikka aega edasi ja taoliste võrkude veekogust eemaldamine on vajalik.

Lisaks nakkevõrkudele avastati Peipsi tragimise viimasel päeval üks ebaseaduslikult püügile pandud ja lubatust väiksema silmasuurusega mõrd, mille omanikku ei olnud võimalik kohe veekogul tuvastada. Mõrra silmasuuruse kontrollimisel tuvastati, et enamiku mõrras olevast saagist moodustasid alamõõdulised rääbised, mille püük on Peipsil keelatud. Kalad vabastati mõrrast ning  püügilt eemaldatud mõrd pandi keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroosse hoiule. Mõrra omaniku selgitamiseks on keskkonnainspektsioon alustanud väärteomenetlust.

Peipsi tragimisest võtsid osa keskkonnainspektsiooni seitsme maakonna inspektorid, keskuse kalakaitseosakonna ametnikud ning ühel päeval ka ministeeriumi kalavarude osakond. Korraga oli võrke otsimas viis-kuus paati, leitud võrgud korjati kolme suuremasse paati. 

Esmaspäeval ja teisipäeval otsitakse ja tragitakse vanu võrke Võrtsjärvel. Keskkonnainspektsioonist on väljas seitse paati, lisaks osaleb üks paatkond kalureid.

Võrkude tragimise projekte rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.