Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite infotelefonile on viimasel ajal laekunud rohkelt teateid abituna näivate linnu- ja loomapoegade kohta, ainuüksi esmaspäeval oli selliseid teateid 27.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Tania Selart selgitas, et varasuvisel poegimise ajal sagenevad juhtumid, kus inimene kohtab abituna näivat looma. “Tihtiligu on abitus vaid näiline, kuna loomapojad alustavad iseseisvat elu, olles sealjuures siiski oma vanemate kaitse ja hoole all,” ütles Selart.

Kristiina Ojuland pöördub Reformierakonna Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni arendusjuhi Taimi Sambliku vastu kohtusse.

Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland kinnitas ajakirjanikele teisipäeva õhtul, et ta ei ole kellelegi andnud korraldust „tegeleda identiteedivargusega“. Ojuland oli aukohtu ees umbes poolteist tundi.

Ojuland nimetas valeks väiteid, nagu oleks ta Reformierakonna Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni arendusjuhi Taimi Samblikule tasuks häältega manipuleerimise eest lubanud puhkusereisi Tenerifele.

Ojuland ütles pärast aukohtu eest lahkumist, et kaalub Sambliku vastu kohtusse pöördumist. Mõni tund hiljem ütles Ojuland rahvusringhäälingu uudistesaates "Aktuaalne Kaamera", et "juristid juba tegelevad" pöörduimisega. "See on täiesti uskumatu ja šokeeriv, kuidas saab niimoodi valetada," ütles Ojuland Sambliku väidete kohta. Samas sõnas Ojuland, et Samblik on teinud oma avaldused, olles "erakonna tugeva surve all".

Ojuland esitas aukohtule ka nimekirja inimestest, kes tema hinnangul osalesid erakonna sisevalimistel ebaseaduslikult.

"Aukohus kontrollis kõnealuste inimeste nimekirja ja ei tuvastanud mitte ühegi nende puhul õiguse puudumist sisevalimistel osaleda," teatas Reformierakonna aukohtu esimees Andrus Umboja erakonna pressiesindaja vahendusel.

Ojuland ütles "Aktuaalses Kaameras", et Umboja ei ole jõudnud nimekirja süveneda ning aukohtu esimehe väited "on ekslikud". Europarlamendi saadik kinnitas, et tema andmed põhinevad äriregistril.

Vastates saatejuhi küsimusele, kes moodustavad Reformierakonna niinimetatud tagatoa, sõnas Ojuland, et nendeks on peaminister Andrus Ansipile lähedased inimesed, nagu Kristen Michal, Kalev Lillo ja Keit Pentus-Rosimannus.

Ojulandi sõnul peaks aukohus oma ettepaneku saama valmis kolmapäevaseks juhatuse koosolekuks.

Reformierakonna sisevalimistel toimunud hääletuspettuse uurimiseks moodustatud partei töörühm jõudis esmaspäevale järeldusele, et pettuse tellijaiks olid 2011. aastal Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja sel aastal Kristiina Ojuland.

Töörühm esitas teisipäeval aukohtule raporti, millele on lisatud erakonna liikmete ütlusi ja muid tõendeid.

Ajalehe Postimees andmeil on töörühma juhtiva reformierakondlasest Riigikogu liikme Väino Linde sõnul tuvastatud Lääne-Virumaal 39 inimest, kelle eest on nende teadmata juhatuse valimistel hääletatud. Tema sõnul on tegemist nende samade inimestega, kelle aasta liikmemaksu Ojuland oma rahakotist tasus. Liikmemaksu tasumine on üks eeldus, et liikmed saaksid üldse sisevalimistel osaleda.

Postimehe andmeil kontrollis töörühm kolme juhtumit ka Võrumaal ning ühe selgitamisega jätkati eile Linde sõnul veel tööd. «Kahe osas on lihtne seos: Võrus hääletas kahe inimese poolt Kristiina Ojulandi Brüsseli nõunik. Ta hääletas oma ema ja isa eest ning tänaseks on tal olemas ka oma vanemate kirjalikud volikirjad," vahendas Postimees Linde sõnu. Ta lisas, et töörühma hinnangul ei vaja see juhtum hukkamõistu.

Ojuland kinnitas esmaspäeval, et erakonna peakontor püüab teda teha alusetult patuoinaks ning selle taga on partei sisemine võimuvõitlus. Tema sõnul on partei valimissüsteem on üles ehitatud manipuleeritavana.

Ajalehe Eesti Ekspress andmetel toimus valimispettus nii 2011. kui ka 2013. aastal. Kuus Lääne-Virumaa eakat inimest kinnitasid Eesti Ekspressile, et ei ole valimistel osalenud, ometi on nad Reformeirakonna andmetel andnud oma e-hääle. Ajalehe hinnangul võib tegu olla üksnes jäämäe tipuga, kuna vaatluse alla võeti vaid Lääne-Virumaa piirkond.

Reformierakonna üldkogu valis mais erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansipi ja uude juhatusse Kaja Kallase, Urmas Kruuse, Rein Langi, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Kristiina Ojulandi, Urmas Paeti, Keit Pentus-Rosimannuse, Hanno Pevkuri, Laine Randjärve, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Jaanus Tamkivi ja Kairi Uustulndi.

Riigikohus hakkab vaagima, kas Võru linnapea Jüri Kaver rikkus riigihangete korraldamise nõudeid, kui tema juhitav linnavalitsus sõlmis mullu sügisel hankelepingu AS-iga Veolia Keskkonnateenused tänavate hooldustööde tarvis.

Esimese omataolise rahvusvahelise relvakaubanduslepingu on ÜRO 193 liikmest allkirjastanud rohkem kui 65 riiki, kuid mitmed suurjõud on sellest seni hoidunud.

Eesti välisminister Urmas Paet ütles esmaspäeval ÜRO peakorteris New Yorgis tavarelvakaubanduse reguleerimiseks mõeldud leppe allakirjutamisel, et kokkulepe on ajalooline teetähis relvastuskontrolli ja inimõiguste valdkonnas.

Maailma suurima relvatarnija USA välisminister John Kerry andis esmaspäeval mõista, et ka Ühendriigid kavatsevad oma allkirja anda.

Samas on Venemaa ja Hiina või suured relvastuse ostjad nagu India, Saudi Araabia, Indoneesia ja Egiptus leppesse seni leigelt suhtunud.

Allkirjastamine on esimene samm selle ratifitseerimise suunas.

Relvakaubandusleping jõustub alles siis, kui selle on ratifitseerinud 50 riiki. Soome välisministri Erkki Tuomioja hinnangul kulub selleks "veidi enam kui aasta".

"Tõeline katsumus on aga mõistagi saada kahtlejad ja kõhklejad lepet allkirjastama ja ratifitseerima," märkis Tuomioja.

ÜRO peaassamblee kiitis leppe heaks 2. aprillil. Poolt oli 153, vastu kolm riiki: Süüria, Põhja-Korea ja Iraan. Hääletusest ei võtnud osa 23 riiki, teiste seas Venemaa.

Leppega tahetakse piirata peale väike- ja kergrelvade ka tankide, soomukite, suurtükkide, sõjalaevade ja -lennukite, laskemoona ja raketiheitjate müüki. Eesmärk on panna riikidele kohustus tõhustada relvaekspordi kontrollimist ja vältida relvade sattumist sõjaroimarite, terroristide või kurjategijate kätte.

Relvakaubandust ei reguleeri praeguseni ükski globaalne kokkulepe. Viimane globaalne kokkulepe relvastuskontrolli valdkonnas oli tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 1996. aastal, mis pole aga seni jõustunud.

Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu ettevalmistusi alustati ÜRO-s 2006. aastal, aga lepingu idee pärineb 1997. aastast Costa Rica endiselt presidendilt ja Nobeli preemia laureaadilt Óscar Ariaselt. Lepe töötati välja ÜRO diplomaatilisel konverentsil 2.-27. juulil 2012 ja läbirääkimiste lõppvoorul 18.-28. märtsil 2013.