Justiitsministeerium saatis teisipäeval kooskõlastusele uue väärteomenetluse seadustiku, mille eesmärk on menetluse kiirendamine ja bürokraatia vähendamine, muu hulgas annab seadusemuudatus ametnikule õiguse jätta vähetähtsa rikkumise puhul väärteomenetlus alustamata ja piirduda ainult hoiatusega.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta tänane suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ning lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele.

"Ühe muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul võimalus jätta menetlus alustamata ning piirduda suulise hoiatusega. Näiteks on mõistlik autojuhile, kelle auto numbrimärk must on, sellest teada anda ja paluda puhtaks teha, mitte asuda väärteotrahvi vormistama. Sellist laadi muudatusi on teisigi, nagu näiteks võimalus kasutada ka alaealise puhul kiirmenetlust, mis lubab edaspidi näiteks suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal," märkis Pevkur.

Samuti annab kavandatav seadusemuudatus võimaluse maksta karistusena mõistetud rahatrahvi pikema aja jooksul.

Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kasutamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu, elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist või ka kohtukutse kättetoimetamise kiirendamist.

Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikke ja sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.

Paide politseinikud tabasid esmaspäeval leedulase, kes üritas ühelt Järvamaalt elavalt naiselt olematust liiklusõnnetusest rääkides välja petta 8000 euro.

Lääne prefektuuri Paide kriminaaltalituse vanemkomissar Arvid Harma ütles ajalehel, et leedukas helistas esmaspäeval ühele Järvamaal elavale naisele ja teatas, et tema poeg ajas Tallinnas autoga alla 12-aastase tüdruku. Petis selgitas, et tüdruk pole Eesti kodanik ja seetõttu on vaja tema operatsiooniks 8000 eurot. Leedukas ütles veel, et ootab raha Paides kiriku taga parkimisplatsil.

Naine oli kuulnud, et nii petetakse inimestelt raha välja, ja helistas kohe pärast leedulase kõnet politseisse, kirjutab Järva Teataja.

Paide kiriku taha tuli naisega kohtuma 1993. aastal sündinud leedulane, kes võeti 48 tunniks vahi alla ja teda kahtlustatakse kelmuse katses.

Harma selgitas, et samasuguseid kõnesid on saanud paljud inimesed ja need tehakse Leedu telefoninumbritelt. «Nad otsivad kohalikest telefoniraamatutest venepäraste perekonnanimedega inimesi,» lisas ta.

Harma märkis, et kui keegi saab veel selliseid kõnesid, tuleb sellest tuleb kohe teada anda politsei lühinumbril 110.

Vanemahüvitise saamise ajal lisasissetulekut teeninud ning seetõttu vastavalt seadusele sissetulekute kogusummas hoopis kaotanud lapsevanema kaasust vaaginud riigikohus leidis teisipäeval avaldatud otsuses, et vanemahüvitise seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsler Indrek Teder viitas sama lapsevanema juhtumit menetledes nimetatud vastuolule juba möödunud aasta lõpus ja tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vanemahüvitise seaduse muutmine. Nüüd leidis sama ka riigikohus, tunnistadeski vanemahüvitise seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks.

Nii õiguskantsler kui ka riigikohus leiavad, et vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid inimesi sõltuvalt juurdeteenitava lisatulu suurusest – inimesi motiveeritakse teenima lisatulu kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem. Kui inimene teenib lisatulu hüvitise määrast veidi rohkem, kaotab ta oma kogusissetulekus, kuna peab riigile tagasi maksma suurema summa kui oli tema poolt teenitud lisatulu. Ebavõrdne kohtlemine on tingitud valemis sisalduvast veast, mida seadusandja seaduse vastuvõtmisel ette ei näinud.

Õiguskantsler ja riigikohus jõudsid seaduseveani seoses avaldusega, mille esitas 2257,1 eurot vanemahüvitist kuus saanud inimene. Avalduse esitaja sai vanemahüvitist 4. septembrist 2010 kuni 12. novembrini 2011. Avaldaja teenis 2010. aasta oktoobri tulu 4800 krooni (306,78 eurot) ehk 450 krooni (28,76 eurot) üle hüvitise määra ja novembrikuus samuti 4800 krooni.

Sotsiaalkindlustusamet teatas inimesele, et talle on 2010. aasta oktoobri ja novembri eest makstud vanemahüvitist rohkem kui seaduses ette nähtud ning tegi ettepaneku tagastada enammakstud vanemahüvitist mõlema kuu eest 5961 krooni ehk kahe kuu eest kokku 11 922 krooni (761,95 eurot).

Vanemahüvitise saaja leidis esitatud avalduses, et tema vanemahüvitise vähendamine suuremas ulatuses kui ta tulu juurde teenis ei ole kooskõlas vanemahüvituse seaduse eesmärkidega. Samuti leidis avaldaja, et teda koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes vanematega, kelle hüvitist vähendatakse väiksemas ulatuses või ei vähendata üldse, võimaldades neil vanemahüvitise saamise perioodil tulu juurde teenida.

Möödunud aasta lõpus selgitas toonane sotsiaalminister Hanno Pevkur, et selline vanemahüvitise tagasimaksmise skeem puudutab vaid inimesi, kelle hüvitise suurus ületab 26 109 krooni ehk 1668,7 eurot. Praegu justiitsministri toolil istuv Pevkur nentis, et selline probleem puudutab vaid marginaalset osa vanemahüvitise saajatest. Pevkuri sõnul on probleem vanemahüvitise tagasimaksmise valemis ning see on põhjustatud hüvitise ülempiiri kiirest kasvust ja hüvitise määra märksa aeglasemast kasvust, mida ei nähtud seaduse jõustumisel ette. Minister osundas, et töötasu alammäära tõstmata jätmine vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele on üheks põhjuseks hüvitise määra ja ülempiiri vahelise erinevuse suurenemisel ning et kui töötasu alammäär hakkab taas tõusma, suureneb ka hüvitise määr ning ümberarvutamisega seonduvad probleemid lahenevad.

Kuigi viimastel aastatel on juhiloa eksamile tulijate tase veidi paranenud, kukub statistika kohaselt ikkagi iga teine neist sellel läbi, kirjutab Postimees.

"Kui rääkida B-kategooria juhtimisõiguse taotlejatest, siis võiksid juhikandidaadi oskused olla paremad," tõdes maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Ta lisas siiski, et juhi ettevalmistuse tase on kuigivõrd paranenud, mida näitab ka sõidueksamitelt läbisaamise paariprotsendiline tõus. "Kuid keskmiselt 55–57 protsendi läbisaamine sõidueksamil on ikkagi halb," tõdes Kangur.

Maanteeamet saatis tänavu märtsis 44 autokoolile märgukirja, kus juhtis tähelepanu juhtide nõrgale ettevalmistamise tasemele.

Ametniku sõnul oleks soovitav õppeprotsessi kaasata autokooli õpilase isa või ema, kellel on juhiluba ning kes ise osaleb aktiivselt liikluses. "Siis saaks õpilane nii vajalikku sõidupraktikat lisaks sõiduõppele," põhjendas ta oma arvamust.

Kanguri kinnitusel on kombineeritud õpe koos juhendajaga kasutusel paljudes maailma riikides ning see on efektiivne.