Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi läheb ilm nädala edenedes aina soojemaks ning nädala lõpupäevadel võib termomeeter päevasel ajal näidata kuni 27 soojakraadi.

Õhtulehte enda kohta valeandmete avaldamises süüdistava peaministri Andrus Ansipi ja Õhtulehe vaidlus sai esmaspäeval jätku Tallinna ringkonnakohtus, mis kuulutab lahendi juuni alguses.

Kaasuse viis ringkonnakohtusse Õhtuleht, mis taotleb Ansipile õiguse andnud Harju maakohtu 29. jaanuari otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta valitsusjuhi hagi rahuldamata või saata kaasus uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Tallinna ringkonnakohus kuulutab lahendi 5. juunil kell 14.

Harju maakohus leidis 29. jaanuaril langetatud otsuses, et Õhtuleht avaldas mullu 29. mail ilmunud artiklis peaminister Andrus Ansipi kohta faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil. Õhtuleht ei olnud otsusega nõus ja esitas Tallinna ringkonnakohtule apellatsiooni.

Harju maakohtu otsusel peab Õhtuleht avaldama viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe paberväljaande teisel leheküljel teate: "Õhtulehes 29.05.2012 avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.". Teade peab olema sama kirjasuuruse ja fotoga kui mullu 29. mail ilmunud artikkel.

Kohtu otsuse järgi peab Õhtuleht avaldama sama lehenumbri esilehel märke: " Õhtuleht lükkab ümber Andrus Ansipi kohta avaldatud ebaõige faktiväite - vt lk 2". Märge tuleb avaldada paberlehe esilehel samas kohas ja samal viisil ehk vasakul pool, sama suures kirjas kui mullu 29. mai lehes avaldatud tekst "Kas meie telefone kuulatakse pealt? Ansip: pigem on see nii". Teksti juures peab olema sama foto, mis ilmus 29. mai lehes.

Ka peab Õhtuleht avaldama veebiväljaandes teate "Õhtulehes 29.05.2012 avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.". Tekst peab olema sama kirjasuuruse ja fotoga kui artikli pealkiri 29. mail veebiväljaandes. Teade peab olema avaldamise päeval esilehel asuval tekstiribal nähtav ajavahemikul kella 8-20, pärast seda kuni seitsme päeva kestel nähtav veebiväljaande rubriigist "uudised" ja pärast seda kättesaadav Õhtulehe veebiväljaande arhiivist piiramata aja jooksul. Samuti peab Õhtuleht lisama veebiväljaande arhiivis olevale artiklile "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" lingi sellele teatele.

Harju maakohtu hinnangul lõi Õhtuleht mulje, nagu oleks Andrus Ansip on öelnud, et ettevõtjate ja poliitikute telefonikõnesid kuulatakse pealt. Seega on tegemist kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega, leidis Harju maakohus.

"Asjaolu, et hageja näol on tegemist Eesti peaministriga, kes on vaieldamatult avaliku elu tegelane ja kelle tegemiste ja ütlemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et meedia võib avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Kui Õhtulehele ei olnud selgesti arusaadav, mida Ansip 28. mail 2012 ajalehes Postimees avaldatud tsitaadis silmas pidas, siis oli lehel enne artikli avaldamist võimalus pöörduda hageja poole selgituste saamiseks," märkis kohus.

Postimees avaldas mullu 28. mail artikli, milles on Andrus Ansipi lause: "On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtte juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonid on salvestatavad ja sisuliselt avalikud".

Õhtuleht avaldas 29. mail Ansipi tsitaadi põhjal artikli "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" ja esileheküljel viite artiklile, mis sisaldas küsimust "Kas meie telefonikõnesid kuulatakse pealt?" ja vastust " Ansip: pigem on see nii".

Ansipi sõnul eiras Õhtuleht 29. mail ilmunud artiklis tema sõnavõtu sisu ja omistas talle laused, mida ta ei ole kunagi avaldanud. Peaministri sõnul ei väljendanud ta tegelikkuses seisukohta, mille kohaselt kuulatakse Eestis poliitikute ja ärimeeste telefonikõnesid pealt, vaid viitas poliitikute ja ärimeeste seas levivale sellesisulisele hirmule.

Õhtuleht selgitas kohtule, et avaldas vaidlusaluse artikli pealkirjas väärtushinnangu, mistõttu puudub hagejal alus nõuda selle ümberlükkamist. Õhtuleht leidis, et väärtushinnang on nii pealkiri "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" kui ka esilehel ilmunud viide "Kas meie telefone kuulatakse pealt? Ansip: pigem on see nii". Õhtuleht väitis, et need väärtushinnangud tuginevad Ansipi Postimehes ilmunud tsitaadile.

Kohus leidis, et Õhtulehes ilmunud artikli ja esilehel ilmunud artikliviite puhul on tegemist faktiväite, mitte väärtushinnanguga.

"Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid," märkis Harju maakohus, viidates riigikohtu varasemale sellesisulisele lahendile.

Kohus märkis, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kohus nõustus Õhtulehe seisukohaga, et riigikohus sõnastas selle seisukoha konkreetselt faktiväite kohta, kuid nimetatud tõlgendamisreeglid kuuluvad kohaldamisele nii faktiväidete kui väärtushinnangute kohta.

Küll aga ei nõustunud kohus Õhtulehe seisukohaga, et antud juhul tuleb tuvastada, kas mõistlik inimene võis ajalehes Postimees avaldatud tsitaadist aru saada nii nagu sai aru Õhtuleht, sõnastades vaidlusalused pealkirjad. Harju maakohtu hinnangul oli kohtu eesmärk tuvastada, kuidas sai mõistlik inimene aru Õhtulehes avaldatud artikli pealkirjast ja esilehel avaldatud pealkirjast. "Vaidluse esemeks on 29. mail 2012 Õhtulehes avaldatud artikkel, mitte ajalehes Postimees avaldatud artikkel ja nõue on esitatud AS-i SL Õhtuleht vastu. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohatud Õhtulehe väited, kuidas on erinevad isikud aru saanud ajalehes Postimees avaldatud Andrus Ansipi tsitaadist ja mida on avaldanud rahvusringhääling, vabariigi president, Postimehe toimetaja Anvar Samost ja teised," märkis kohus.

Kohtu hinnangul võis mõistlik inimene tulenevalt Õhtulehe lausehitusest ja lauses kasutatavatest sõnadest aru saada, nagu oleks peaminister öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt. Et tegemist on faktiväitega kinnitab asjaolu, et see, kas peaminister ka tegelikkuses ütles, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt, on kohtu hinnangul kontrollitav. See tähendab, et on võimalik kontrollida, kas peaminister on öelnud seda, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt või ei ole ta seda öelnud," märkis kohus.

Kohus tõdes, et vaadates Ansipi tegelikku tsitaati, ei ole peaminister talle omistatud lauset öelnud. "Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta ehk kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja kirjutab oma väljaandes "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" ja esitab oma väljaande esilehel küsimuse "Kas meie telefonikõnesid kuulatakse pealt?", millele vastab ise " Ansip: pigem on see nii", on selge, et kostja annab avalikkusele infot selle kohta, mida peaminister väidetavalt ütles.

Kohus jõudis seisukohale, et nimetatud väited ei sisalda ajalehe Õhtuleht arvamust, mida Andrus Ansip lehe hinnangul ütles. Kohtu hinnangul omistas Õhtuleht need väited peaminister Andrus Ansipile, seega ei saa tegemist olla Õhtulehe väärtushinnanguga.

"Seda, et nimetatud väidete näol ei ole tegemist väärtushinnangutega kinnitab ka asjaolu, et nimetatud väited ei ole avaldatud arvamuse rubriigis, kus Õhtulehe ajakirjanik või toimetaja avaldab päevakajalistel teemadel oma arvamust, vaid väide avaldati Eesti uudiste rubriigis. Uudised aga kajastavad fakte tegelikkusest, mitte ajalehe väärtushinnanguid. Alust teistsugusele seisukohale asuda ei anna asjaolu, et nimetatud väited on avaldatud artikli peakirjas. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks sätestab, et pealkirjad ei tohi auditooriumi eksitada. Kuna paljud lugejad võivad lugeda ainult artikli pealkirja ja eriti ajalehe esiküljel avaldatud pealkirja ilma artiklit ennast läbi lugemata, siis on eriti oluline, et vaidlusealuse artikli peakirjast saaks keskmine mõistlik inimene aru, kas Andrus Ansip on seda öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt või artikli pealkiri sisaldab ajalehe Õhtuleht hinnangut, mida on Andrus AnsipÕhtulehe hinnangul öelnud. Käesoleval juhul on Õhtulehe vaidlusalused pealkirjad lugejat selgelt eksitavad," märkis kohus.

Ansipi ja Õhtulehe vaidlus oli ka teemal, kas nimetatud väidete näol on tegemist tsitaadiga. Õhtuleht oli seisukohal, et eesti keele reeglite järgi ei ole tegemist tsitaadiga. Ansip leidis, et vaidluses hagi rahuldamisel ei oma tähtust, kas tegemist on tsitaadi või faktiväitega, sest tähtsust omab üksnes see, kas tegemist on väärtushinnanguga või faktiväitega. Kohus nõustus Ansipi seisukohaga, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas nimetatud pealkirjad on vastavalt Eesti Keele Instituudi käsiraamatu kohaselt eesti keele reeglite järgi käsitletavad tsitaadina või mitte.

"Tsitaat on kahtlemata faktiväide. Kohus ei nõustu aga Õhtulehe seisukohaga, et kui tegemist ei ole tsitaadiga, siis ei ole tegemist ka faktiväitega. Kõik faktiväited ei ole tsitaadid. Iseenesest on õige Õhtulehe väide, et kui avaldatakse enda arusaamist teise isiku poolt öeldust, siis on tegemist hinnanguga teise isiku poolt öeldule. Samas peab olema keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et on avaldatud ajakirja või toimetuse hinnang teise isiku poolt öeldule. Käesolevad väited ei ole tõepoolest Eesti Keele Instituudi käsiraamatu kohaselt esitatud grammatiliselt korrektselt tsitaadina, sest vastavalt Eesti Keele Instituudi käsiraamatule tuleb vastavat eesti keele reeglitele panna tsitaat jutumärkidesse. Antud juhul on oluline see, kuidas mõistlik inimene ehk ajalehe lugeja kostja poolt avaldatud pealkirjadest aru sai. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et eelnimetatud pealkirjad ei ole avaldatud jutumärkides võis mõistlik inimene nimetatud pealkirju lugedes aru saada, et tegemist on Andrus Ansip poolt öeldud lausetega ehk siis tsitaadiga," seisab kohtu otsuses.  BNS

Vaba, tolerantne ja salliv ühiskond ei lase kurjusel uuesti sündida, ütles president Toomas Hendrik Ilves esmaspäeval Eesti Juudi Kogukonna konverentsil „95-65-25“, millega meenutati Eesti Vabariigi, Iisraeli riigi ja siinse Juudi Kultuuri Seltsi loomise aastapäevi.

„Eesti valus minevik aitab meil täna meeles pidada, kui oluline on vaba ja demokraatliku ühiskonna väärtuste hoidmine. See annab meie kestmisele kindlustust ja kindlust, ja see on ainuke viis, kuidas me saame säilitada ja arendada seda sallivust, mida meil siin Eestis nii hädasti vaja on,“ ütles ILves presidendi kantselei teatel.

„Sarnane ajalooline kogemus totalitaarsete režiimide ning pimeda, inimvaenuliku vihaga on meile, nii eestlastele kui ka juutidele õpetanud, et kurjusel ei tohi olla kasvupinda. Me teame liiga hästi ja väga lähedalt, mida see endaga kaasa toob ja kuhu see võib lõpuks viia. Vaba, tolerantne, salliv ühiskond ei lase sellel kõigel uuesti sündida,“ rõhutas Eesti riigipea.

Ta meenutas, et Londonis ilmuv väärika ajalooga nädalaleht „The Jewish Chronicle“ nimetas Eestit „tolerantsi oaasiks“, seda 1936. aastal, mil pilved Euroopa kohal muutsid üha süngemaks ja mõnedes riikides õhutati ametlikult viha ning kui aastal 1933 põletati Berliinis kümneid tuhandeid „valesid“ raamatuid, siis Tartu ülikoolis avati 1934. aastal juudi teaduse õppetool.

Kommunistlik okupatsioonirežiim pani 1940. aastal kinni kõik vabad kodanikeorganisatsioonid, teiste seas ka Eesti Juudi ühiskonna omad, ning lõpetas Iseseisvusmanifestiga vähemustele garanteeritud kultuurautonoomia ning siis tuli teine õudusunenägu – natsid, kelle inimsusevastased kuriteod ei unune mitte kunagi, neid ei andestata mitte kunagi, rääkis president Ilves, öeldes: „Kui natslik okupatsioonirežiim suutis juudi kultuuri Eestist sisuliselt hävitada, siis selle taastamist takistas aastakümneid natslikule režiimile uuesti järgnenud kommunistlik nõukogude kord.“

Sest totalitaarsete režiimide loogika ei talu kodanikuühiskonda ja vaba mõtlemist, olgu jutt Eestis läbi elatud natsismist või kommunismist; kumbki neist pürgis hävitama kodanike vaba vaimu ning iseseisvat tegutsemist ning kõik tuli allutada võõrale võimule, sõnas riigipea.

Eesti juudid olid aga esimeste seas, kes võõrvõimu nõrgenedes oma seltsitegevuse taastasid, mõistes vajadust luua demokraatlik ja vaba ühiskond ning osaleda selle loomises.

„Läbi oma vabakondliku tegevuse ja aktiivse osalemise Eesti elus olete teie aidanud kaasa meie riigi sünnile ja iseseisvuse taastamisele, Eesti vabadusele ja kestmisele. Olete aidanud muuta Eestit suuremaks, vaimsemaks ja rikkamaks,“ tõdes president Ilves.

Viru ringkonnaprokuratuuri jõudis järjekordne kaebus Ida-Viru keskhaigla (IVKH) tegevuse peale, milles eakas naine kahtlustab oma poja surmas väidetavalt ravivõtetel eksinud meedikuid, kirjutab Postimees.

79-aastane Nadežda Beljanina koos abikaasaga jäid lasteta mullu 25. novembril 2012. Sel päeval suri nende noorem poeg, 42-aastane Valeri, kirjutab Postimees.

Beljanina sõnul pöördus Valeri valu pärast korduvalt perearsti poole, kes kirjutas välja pakkide viisi ravimeid. Mullu märtsis oli mees kaks päeva IVKH-s. «Ma soovisin kogu aeg, et teda uuritaks, et antaks saatekiri Tartusse või Tallinna, aga seda juttu ei võtnud keegi kuulda. Vaja olnuks nõuda, rusikaga lauale virutada, aga Valeri oli meil hästi kasvatatud, tagasihoidlik. Kästi võtta valuvaigisteid ja ta võttis. Kahe haiglapäeva jooksul tehti talle tilgutit ja saadeti koju, nagu oleks kõik korras. Seejärel algasid uuesti asjatud visiidid perearsti juurde,» rääkis eakas naine.

24. novembri õhtul valmistus Valeri tööle minema, kuid tal hakkas paha ja ta minestas. Kiiresti kohale jõunud kiirabibrigaad vaatas mehe üle ning otsustas, et ta tuleb kiiresti haiglasse viia. Mis haiglas juhtus, Beljanina ei tea, kuid mõne tunni pärast helistas poeg ja ütles, et ta saadetakse koju.

Valeri isa jooksis tuttavad läbi, leidis auto ja tõi raskes seisundis poja koju. Kogu öö ei saanud pere magada, sest poeg viskles valude käes. Varahommikul kutsus ema uuesti kiirabi. Tuli sama brigaad, kes õhtul oli Valeri haiglasse viinud ja viidi seekordki Kohtla-Järvele, kirjutab Postimees.

Ema ja isa läksid haiglasse lõuna paiku ning siis lamas Valeri intensiivravis. Mehel olid suured valud ning haige järjekordse nuukse peale tuli medõde, ajas ruttu vanemad koridori ja vajutas häirenuppu. Kõik jooksid, ema ja isa saadeti koju, öeldi, et Valerile tehakse operatsioon. Mõne tunni pärast tuli kõne, milles teatati, et Valeri on surnud, kirjutab Postimees.

«Me ei tea, mis seal tegelikult toimus, kuid mulle jäi tunne, et Valeri suri, kui me veel haiglas olime. Kuulsime, et ta karjatas kaks korda ja jäi siis vait,» räägib ema. «Mis operatsioonile ta viidi ja kas üldse viidi, pole teada. Meiega ei soovinud sellest keegi rääkida. Ei vastatud isegi minu raevukatele küsimustele, miks ta õhtul haiglast välja lasti, kui kõik oli nii halvasti.»

Hiljem selgus, et nii esimesel kui ka teisel korral viis kiirabi patsiendi haiglasse, pannes diagnoosi: verejooks seedekulglas. Valeri tulnuks kohe operatsioonilauale saata, see võinuks päästa ta elu, kirjutab Postimees.

Siiski lasti pärast läbivaatust erakorralise meditsiini osakonnas Valeri koju diagnoosiga «toidumürgitus» ning soovitusega minna hommikul perearsti juurde, tähele panemata haiguse ehk kaksteistsõrmiksoole mulgustuse peamist, eluohtlikku sümptomit – veri roojas ja okses –, kuigi patsient oksendas ka haiglas.

Ida-Viru keskhaigla kinnitusel ei ole tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangus kusagil täpselt kirjutatud ega näidatud, et patsiendi surm tulenes meditsiiniteenuste ebakvaliteetsest osutamisest. "Esimesel korral vaatas arst erakorralises osakonnas patsiendi läbi, diagnoos, mille pani kiirabi, ei leidnud kinnitust, sest polnud näitajaid kiireks kirurgiliseks sekkumiseks. Haigla tegevuse kohta teisel korral on antud hinnang komisjoni protokollis. Haigla töötajad annavad antud patsiendi lähedastele teavet tema ravi kohta. Emaga suhtlesid telefoni teel intensiivravi medõde ja vahetu valvekirurg. Vajadusel võivad sugulased saada täiendavat teavet haigla juhtkonnalt. Kahjuks ei anna ravi alati soovitud tulemust," seisab haigla kommentaaris.