Automaatsed tulekahjusignalisatsioonid põhjustavad palju valekutseid

Päästeamet sai eelmisel aastal automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemide kaudu üle 4700 väljakutse, tegelikke põlenguid oli aga vaid 19, kirjutab Postimees.

Suurte kogunemiskohtadega hoonetes – kaubamajades, haiglates, hotellides, koolides, suuremates laohoonetes jne – kasutatakse automaatseid tulekahjusignalisatsioone, mille eesmärk on juba tulekahju algusfaasis teavitada hoones olevaid inimesi ja otseühenduse kaudu ka häirekeskust. Mullu sai päästeamet selliseid väljakutseid 4778, millest reaalseid tulekahjusid oli kõigest 19. 2011. aastal saadi 4515 ja 2010. aastal 4863 sellist väljakutset.

Väljakutseid tuli tänavu esimeses kvartalis enim ühest haiglahoonest, kuhu kuu jooksul on pääste reageerinud 6-7 korral.

Päästeameti tuleohutuse talituse ekspert Tamur Vaher nentis, et need arvud on olnud pikalt samal tasemel ning näiteks keskmiselt neli väljasõitu aastas ühele objektile on stabiilne arv. Üks põhjus, miks väljakutsete arv on püsinud stabiilsena, on ka asjaolu, et automaatse tulekahjusignalisatsiooniga liitunud objekte tuleb igal aastal juurde.

Põhjus, miks sellised väljakutsed laekuvad, on Vaheri sõnul valdavalt tingitud inimtegevusest.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadet täna tühistada ei ole võimalik. Kui teade on laekunud, reageerivad päästjad kindlasti.

"Valeväljakutsed toovad kaasa ressursi ebaefektiivse kasutamise ning kui päästja on sellisel väljakutsel, võib samal ajal tekkida vajadus sõita reaalsele sündmusele," lausus Vaher. «"eiseks, kui hoones signalisatsioon sageli töötab, muutuvad inimesed häiresignaali suhtes immuunseks ega võta häiresignaale enam tõsiselt."

Olukorra parandamiseks on päästeamet alates 2013. aasta algusest sisse viinud valehäirete menetlemise korra, mille järgi menetletakse kõiki korduvaid valehäireid. Rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlust või antakse ettekirjutus olukorra parandamiseks.

Lisaks on Vaheri sõnul alates 1. juulist loodud võimalus automaatne häire tühistada. Seda ei saa teha kasutades telefoni, vaid automaatse süsteemi enda kaudu.

Kui sellised väljakutsed on sagedased, võib päästeamet teha ettekirjutuse, rakendada sunniraha või alustada väärteomenetlust. Enim valehäireid esinenud objektidele on koostatud ettekirjutused ning objektid on kohustatud koostama ka valehäirete ennetamise ja tegutsemise kava, kuidas objektil olukorda parandada.