Terviseameti andmetel pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5829 haigestunut, neist veidi üle 48 protsendi olid lapsed.

Arstide poole pöördunute üldarv püsis eelneva nädalaga sarnasel tasemel, kuid nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal 38 protsendi võrra. Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne-Virumaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Tallinnas.

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas tõusnud nüüdseks 73 protsendini. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, nendest neli olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja viis (H3N2). Kinnituse said 375 gripiviirust, neist 88 olid A- ja 287 B- gripiviirused.

Hooaja algusest on haiglasse viidud 336 patsienti. Viimase kahe nädalaga on haiglaravi vajanud inimeste arv kolmekordistunud, seda eeskätt tööealiste ehk vanuses 20 kuni 64 ja vanemaealiste vanusrühmas ehk 65 ja üle. Terviseameti andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 48 inimest vanuses 47 kuni 92 eluaastat, neist 45 kuulusid riskirühmadesse.

Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud seitse inimest hooldekodudest, neist neli surid. Hooajal on gripi tõttu surnud 15 inimest vanuses 60–89 eluaastat. Neist 13  kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Andmed kaasuvate haiguste kohta puuduvad kahel inimesel, üks neist saabus haiglasse üliraskes seisundis.  

Raskekujuliste gripijuhtude intensiivravi vajadus ja surmajuhud ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) plaanib koostöös maaeluministeeriumiga senisest jõulisemalt astuda toetuspettuste vastu võitlema.

Üks suurimaid murekohti on kolme hinnapakkumusega hanked, ütles maaeluminister Tarmo Tamm pressiteate vahendusel. Toetuse saamiseks peavad taotlejad esitama elluviidava investeeringu kohta vähemalt kolm hinnapakkumust, mis on saadud läbipaistval viisil konkureerivatelt teenuse pakkujatelt eesmärgiga tagada kulude mõistlikkus investeeringu elluviimisel.

"Kahjuks näitavad aga PRIA riskianalüüsid, et võitnud pakkumustest vähemalt 18 protsenti on eelneva kokkuleppe riskiga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse taotleja on hanke võitjaga sõlminud eelneva kokkuleppe taotlejale kasulikul, kuid maksumaksjale kahjulikul viisil," rääkis Tamm.

"Kui kolm hinnapakkumust ei ole võetud ausa konkurentsi tingimustes, toob see endaga sageli kaasa hindade paisutamise ning omafinantseeringu nii-öelda peitmise toetussumma sisse. See tähendab, et taotleja, kes peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest, paisutab objekti maksumuse paberil fiktiivselt nii suureks, et PRIA toetus katab kõik kulud ja omaosalust ei tasuta," sõnas Tamm.

"Samuti on probleemsed variettevõtete tunnustega pakkujad, kes ilmselgelt pole konkursil osalenud võitmise kavatsustega. Taoline olukord on väga taunitav ning nõuab toetussüsteemide ülevaatamist ning vajadusel muutmist," rääkis maaeluminister Tamm.

Arutluse all on nii muudatused PRIA toetuste menetlemise praktikas ja toetusmääruste tasandil, näiteks hinnapakkumuste, -pakkujate ja hankekeskkonna osas nõuete täiendamine, indikatiivhindade sätestamine ja nii edasi, kui ka avaliku elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustuslikuks tegemine.

"Meie eesmärk on tagada avaliku raha õiglane ja läbipaistev kasutamine. Seepärast on oluline luua pettuste ennetamiseks efektiivne süsteem," lisas Tamm.

Kolmapäeval sai kokku Tamme juhitud töörühm, et arutada, kuidas senisest jõulisemalt toetuspettuste vastu astuda. Töörühma kuuluvad maaeluministeeriumi ja PRIA esindajad.

Viimastel päevadel jõudu kogunud pakane jätkub ka lähipäevil, kui kohati võib õhutemperatuur langeda 10-13 miinuskraadini.

Laupäeva öösel on peamiselt pilves ilm ja nitmel pool sajab lund. Puhub idakaare tuul 2-8 m/s. Külma on 5-10, saarte rannikul kohati kuni 2 kraadi. Päeval on peamiselt pilves ilm ja mitmel pool sajab vähest lund. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s, õhtul pöördub põhjakaarde. Külma on 1-4 kraadi.

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab nõrka lund. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Külma on 4-10 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab nõrka lund. Puhub põhjakaare tuul 2-8 m/s. Külma on 1-5 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada nõrka lund. Puhub muutlik tuul 1-6 m/s. Külma on 6-13, saarte rannikul kuni 3 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ning kohati võib sadada nõrka lund. Tuul pöördub idakaarde ja puhub 2-8 m/s. Külma on 1-5 kraadi.