Kui mullu osales jämesoolevähi sõeluuringus üle 17 000 inimese, siis tänavu on kavas uuringutele kutsuda üle 51 700 inimese.

Haigekassa teatel kutsutakse tänavu jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi, kokku oodatakse tänavu uuringutele üle 51 700 inimese

"Kuna Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud, kutsun kõiki sõeluuringu kutse saajaid üles uuringus kindlasti osalema. Varases staadiumis jämesoolevähk ei anna endast tunda, mistõttu avastatakse haigus sageli siis, kui see on juba teistesse elunditesse levinud. Sõeluuringu abil on võimalik haigus varakult avastada. Vajalik ravi on tänapäeval olemas ning õigeaegne tegutsemine aitab vältida valu ja ebamugavustunnet ning päästa elusid," ütles Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi.

Mullu osales jämesoolevähi sõeluuringus 17 127 inimest ja avastati mitmeid vähieelseid seisundeid ja ka jämesoole pahaloomulist kasvajat. Tänu varajasele avastamisele on suudetud ära hoida mitmel juhul kasvaja arenemine pahaloomuliseks ehk vähi teke.

Haigekassa saadab sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele meestele ja naistele tervisekontrolli kutse nende rahvastikuregistris esitatud aadressile ja patsiendiportaali. Kutse saanutel tuleks edasiste juhiste saamiseks pöörduda oma perearstikeskusesse. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.

Möödunud sõeluuringus osalenutest olid 39 protsenti mehed ja 61 protsenti naised. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringus Jõgeva maakonna inimesed. Mullu sõeluuringus osalenutest olid 39 protsenti mehed ja 61 protsenti naised. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringus Jõgeva maakonna inimesed.

Haigekassa esmatasandipaketi arenduse talituse juht Külli Friedemann sõnas, et sõeluuringu käivitamise esmased tulemuse näitavad, et uuring on Eestis väga vajalik sagedase vähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks.

Jämesoolevähk on sageli esinev haigus, mis ohustab peaaegu võrdselt nii naisi kui ka mehi. Teadaolevalt haigestub Eestis jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest aastas.

Jämesoolevähki on raske õigeaegselt avastada, kui inimesed pöörduvad arsti juurde liiga hilja ehk alles siis kui neil on tekkinud kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise hetkeks levinud soolest juba teistesse elunditesse. See muudab ravi keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on oluline nii vähi varane avastamine kui ka õigeaegselt alustatud ravi.

Jämesoolevähi olulised riskitegurid on ebatervislikud toitumisharjumused, eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu, jämesoolevähi esinemine lähisugulastel ning suitsetamine. Kuigi enamasti haigestuvad jämesoolevähki üle 70-aastased, suureneb haigestumise risk juba alates 50. eluaastast. Vähk tekib aeglaselt ja ilma sümptomiteta.

Sõeluuringus osalevad 60–69 aastased ravikindlustustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Iga kümnes kuritegu on seotud perevägivallaga, selgub justiitsministeeriumi möödunud aasta kriminaalstatistika ülevaatest.

Perekonna vastu suunatud vägivallateod vähenesid mullu aasta varasema ajaga võrreldes 13 protsenti. Kaks kolmandikku perevägivallakuritegudest oli seotud praeguse või endise paarisuhtega. Kolmandikul perevägivallakuritegudest oli lapsohver või -pealtnägija, märkis justiitsministeerium.

Alaealiste sooritatud süüteod mullu võrreldes aasta varasema ajaga veidi kasvasid, kuid pikemas tagasivaates on ka need kuriteod siiski langustrendis. Teadaoleva kahtlustatavaga kuritegudest 1022 panid toime alaealised. Registreeriti 395 alaealise toime pandud kehalise väärkohtlemise juhtumit ning 228 alaealise toime pandud vargust.

2016. aastal sooritasid alaealised teadaolevalt 1016 kuritegu, 2015. aastal 1428, 2014. aastal 1342 ning 2013. aastal 1644. Näiteks 2008. aastal panid aga alaealised toime koguni 3105 süütegu.