EESTI UUDISED BNS

Politsei keskendub liiklusjärelvalves viiele põhiprobleemile

Politsei keskendub liiklusjärelvalves ka käesoleval aastal viiele probleemile, mis on peamisteks liiklusõnnetuste põhjusteks.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles BNS-ile, et ka tänavu keskendub politsei liiklusjärelvalves joobes juhtide liiklusest kõrvaldamisele, sõidukiiruse kontrollile, juhtide riskikäitumisele, turvavarustuse kontrollile ning kergliiklejate ohutuse tagamisele. "Need on peamised põhjused, miks inimesed liikluses viga või surma saavad," nentis Tikerpe. "Need probleemid on päevakorras läbi aastate."

Tikerpe märkis, et kui kevade saabudes keskendub politsei kiiruseületajatele, siis sügisel, pimeda aja saabudes jalakäijate ja ratturite ohutuse tagamisele.

Nagu ka varasematel aastatel, võtab politsei ka tänavu osa reididest ja operatsioonidest, mida korraldatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ühel ja samal ajal.

Reididel kontrollitakse kommertssõidukeid, aga ka kiirust ning juhtide joovet. 

Hädaabikõnede arv vähenes möödunud aastal

Möödunud aasta jooksul vähenes häirekeskusele tehtavate hädaabikõnede arv, samas sündmuste arv jäi tunamullusega samale tasemele.

Möödunud aastal langes häirekeskusele tehtavate hädaabikõnede arv alla miljoni, selgub häirekeskuse statistikast. Möödunud aastal tehti häirekeskusele 986 402 hädaabikõnet, 2016. aastal tehti hädaabikõnesid 1 033 931 ning 2015. aastal tehti 1 147 899 hädaabikõnet.

Mõnevõrra on vähenenud ka sündmuste arv. Möödunud aastal registreeris häirekeskus 434 517 sündmust. Neist 63 protsenti olid kiirabisündmused, 31 protsenti politseisündmused ning kuus protsenti päästesündmused.

Tunamullu registreeris häirekeskus 453 276 ning 2015. aastal 450 641 sündmust.

Maksuamet saadab alates reedest välja maamaksuteateid

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab alates reedest maaomanikele kokku ligi 370 000 maamaksuteadet 310 000 isikule, kellest 80 protsenti saavad teated e-kirja vahendusel.

8500 inimesele saadetakse info maksuteate kohta SMS lühisõnumiga ning 53 337 inimesele saadetakse teade posti teel, teatas MTA.

"Püüame leida alati inimeste jaoks sobivamaid kanaleid ühenduse võtmiseks, et vajaminev info oleks aegsasti ja hõlpsasti kättesaadav ning selleks kutsume inimesi üles eelistama elektroonilisi kanaleid ja ka ise aktiivselt e-maksuametis/e-tollis oma andmeid uuendama, et teated kohale jõuaksid," ütles MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ja lisas, et viimastel aastatel on püüeldud selle poole, et vähendada paberil edastatavate teadete hulka ja sellega seotud kulu.

"Lühisõnumiga ja e-postiga teateid hakkasime täna järjest välja saatma, paberil maamaksuteated peaksid adressaatidele kohale jõudma hiljemalt 15. veebruariks," selgitas Liivamägi.

Lühisõnumiga saavad maamaksuteate need isikud, kes eelmisel aastal esitasid füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektrooniliselt ning kes on märkinud kontaktidesse oma mobiiltelefoni numbri, aga mitte e-posti aadressi. SMS teavituse sisus on info maamaksuteate koostamisest e-maksuametis/e-tollis. Teate täpsema sisuga tutvumiseks peab e-maksuametisse/e-tolli sisenema ja seal teate avama.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb sel aastal tasuda ühekorraga 2. aprilliks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, peab tasuma 2. aprilliks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust saab tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

Liivamägi tuletab meelde, et ka tänavu on maksumaksjal võimalus jätta osa tulumaksu tagastuse summast maamaksu katteks. "Kui tuludeklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänud tagastamisele kuuluva tulumaksu tavapärases tempos," ütles ta.

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palutakse pöörduda maksu- ja tolliameti infotelefonile 880 0810. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega soovitab MTA pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Presidendi vastuvõtul pakutakse hirve, siiga ja koha

Eesti Vabariigi 100. aastapäeval Tartus Eesti Rahva Muuseumis president Kersti Kaljulaidi vastuvõtul pakub hõrgutisi kolm Pärnu kokka, kes serveerivad kutsututele roogi lihaveisest, hirvelihast, siiast, kohast ja metsaandidest, kirjutab Pärnu Postimees.

Iga kolmas vanglast vabanenu satub aasta jooksul taas uurimise alla

Iga kolmas vanglast vabanenud kinnipeetav satub juba järgneva aasta jooksul taas uurimise alla, selgub justiitsministeeriumi kolmapäeval avaldatud kriminaalstatistikast.

2017. aasta lõpul oli Eestis 2723 kinnipeetavat. Süüdimõistetute keskmine reaalne vanglas viibimise aeg oli üks aasta ja 10 kuud. Ühe kinnipeetava kohta oli 1,6 kriminaalhooldusalust, kusjuures üks kriminaalhooldusalune maksab riigi jaoks ligi 18 korda vähem võrreldes kinnipeetavaga, märkis justiitsministeerium.

Iga kolmas vanglast lahkuja kuulatakse juba aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavana üle. Sealjuures on kõige suurem retsidiivsuse risk vanglas karistuse lõpuni kandnutel.

Alates 2015. aastast on pärast vanglast vabanemist 557 inimest jõudnud tugiteenusele. Kokku 89 inimest on jõudnud majutuskeskustesse, kus pakutakse elukoha puudumisel ajutist majutust.

Ratas: valitsus võib tuleva aasta alkoholi aktsiisitõusu ära jätta

Peaminister Jüri Ratas  FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul tuleb eelarvestrateegia aruteludel kaaluda aktsiisipoliitika muutmist ja valitsus võib tulevaks aastaks plaanitud alkoholi aksiisitõusu ära jätta, kui rahandusminister sellele sammule katteallikad leiab.

"Kahjuks näeme me ka võrreldes suviste prognoosidega alkoholiaktsiisi alalaekumist. Samuti pole alust eeldada piirikaubanduse vähenemist senise alkoholiaktsiisi tõstmise kursi jätkudes," ütles Ratas BNS-ile.

"Seega peame riigi eelarvestrateegia aruteludes tõsiselt kaaluma, kas ja kuidas aktsiisipoliitikat järgmise aasta algusest muuta. Nendeks diskussioonideks olen ma peaministrina valmis," märkis Ratas.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD