EESTI UUDISED BNS

Eesti sünnipäeval heisatakse lipp kõigile elu-, äri- ja büroohoonetele

FOTO: www.lipuvabrik.ee

24. veebruaril peetav riigi sünnipäev on lipupäev ja sel päeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, teatas reedel BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud.

Kõige pidulikumalt heisatakse lipp kell 7.33 Pika Hermanni torni Tallinnas Toompeal. Lipp heisatakse hümni saatel, kõne peavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti iseseisvusmanifesti loeb ette muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Priit Põldma. Esinevad meestelaulu selts ning politsei- ja piirivalve orkester.

Pidulikult heisatakse lipp päikesetõusul veel Avinurmes, Inglistel, Juurus, Jõgeval, Kaius, Kanepis, Kehtnas, Kohilas, Kärus, Laimjalas, Lelles, Maidlas, Meeril, Narvas, Narva-Jõesuus, Orul, Paenases, Palamusel, Pärnus, Rahinges, Raplas, Rasinal, Sakus, Sillamäel, Tamsalus, Tapal, Tartus, Turbas, Ulvis, Valastel, Vana-Karistes ja mujal üle Eesti.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.

Maanteeametil on tänavu töös 12 suuremat objekti 71,4 miljoni eest

Maanteeametil on tänavu neljas regioonis töös 12 suuremat objekti, mille kogumaksumus ulatub ligikaudu 71,4 miljoni euroni.

Maanteeameti põhja regioonis on käesoleval aastal kavas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu lõigu, Tallinn–Pärnu–Ikla 36,5-42 kilomeetri Kernu ümbersõidu, Kernu tankla ja Haiba liiklussõlme ning Tallinn–Pärnu–Ikla 13-13,7 kilomeetri Veskitammi liiklussõlme ehitus.

"Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu lõigu ehitustööde eesmärgiks on jätkata Tallinn–Tartu põhimaantee I klassi maanteeks ehitamist Tartu suunal. Uus trass ehitatakse neljarajaliseks Kosest kuni Võõbuni. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2020. a asta sügisel. 2018. aasta põhitöödeks jäävad uue maantee muldkeha ehitus ning trassile projekteeritud rajatiste ehitus. Olulisi liikluskorralduse muudatusi ehitusega ei kaasne," ütles maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna juhataja Viktor Kisseljov BNS-ile.

2018. aastal on antud ehituse eelarve 20 miljonit eurot. Kogu lõigu ehituse maksumus on 88,7 miljonit eurot.

Kernu ümbersõidu, Kernu tankla ja Haiba liiklussõlme ehituse eeldatav maksumus on kuni 13,5 miljonit eurot ning ehitustööd on kavandatud 2018–2019 aastaks. Veskitammi liiklussõlme ehituse töövõtuleping maksumusega 6,8 miljonit eurot on praegu veel sõlmimisel. Ehitustööd on kavandatud 2018–2019 aastaks.

Maanteeameti ida regioonis rekonstrueeritakse Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa tugimaanteel Narva-Jõesuu ja Hiiemetsa vaheline lõik, rekonstrueeritakse Rakvere–Luige tugimaanteel Saara ja Venevere vaheline 15-kilomeetrine lõik ning Tallinn–Narva põhimaanteel jätkub Sillamäe linnasisesel lõigul kogujatee ehitus Pavlovi tänava ja linna Narva poolse piiri vahel.

"Narva-Jõesuu ja Hiiemetsa vaheline teelõik on kogu ulatuses ebatasane ning katte ebapiisava laiuse tõttu on teekatte servad ära vajunud. Põhiteele ehitatakse uus kahekihiline asfaltbetoonkate, mille laius saab olema 8 meetrit. Kaevatakse külgkraave, ehitatakse truupe. Siskini ehk Meriküla männi ja 1944. aaasta lahingutes langenute mälestussamba piirkonda ehitatakse kõnniteid," ütles maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi.

Antud teelõigu eeldatav maksumus on 3 miljonit eurot ning see valmib eeldatavalt 2018. aasta  sügisel. Saara ja Venevere vahelise 15-kilomeetrise lõigu eeldatav maksumus on 5,9 miljonit eurot ning tõenäoliselt on tegu kaks aastat kestva ehitustööga, mis lõiguti valmib ka 2018. aastal.

Sillamäe linnasisesel lõigul suletakse liigsed mahasõidud ning tänavatele, mis jäävad maanteega ristuma ehitatakse ohutumad ristmikud. Kogujatee äärde ehitatakse lisaks ka jalgteed ning valgustus. Objekti maksumus on 1,5 miljonit eurot ning valmib 2018. aaasta suvel.

Maanteeameti lääne regioonis on tänavu kavas Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia riigitee 58,8-64,7 kilomeetri Loodi–Sultsi lõigu rekonstrueerimine, Pärnu–Tori riigitee 5,9-12,1 kilomeetri Sindi–Kurina lõigu rekonstrueerimine ning Keila–Haapsalu riigitee 44,6-54,8 kilomeetril rekonstrueeritakse Seljaküla–Keedika vaheline 10-kilomeetrine teelõik.

"Loodi–Sultsi rekonstrueeritav lõik algab Loodi külast ja lõpeb Sultsis oleva Abja-Paluoja ristmikust 1 kilometer Karksi-Nuia poole. Teelõik on kogu ulatuses ebatasane ja amortiseerunud katendikonstruktsiooniga. Ehitatakse uus kahekihiline kate kompleksstabiliseeritud alusele, kaevatakse külgkraave, lammutatakse vana Loodiveski betoontruup ja ehitatakse asemele kaasaegne terastruup. Täielikult ehitatakse ümber Sultsis asuv Abja-Paluoja ristmik," ütles maanteeameti lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt.

Antud tööde maksumus 2,6 miljonit eurot ning teelõik valmib 2018. aasta sügisel. Sindi–Kurina lõigu rekonstrueerimitööde maksumus on 2,6 miljonit eurot ning see valmib 2018 aasta sügisel. Seljaküla–Keedika vahelise teelõigu orienteeruv maksumus on 3,3 miljonit eurot.

Maanteeameti lõuna regioonis on tänavu plaanis Riia–Pihkva põhimaantee Murati ja Missoküla vaheline 11,6-kilomeetrise lõigu rekonstrueerimine, Tartu–Räpina–Värska tugimaanteedel rekonstrueeritakse Mikitamäe ja Värska vaheline lõik   ja Karisilla–Petseri tugimaaantel rekonstrueeritakse Karisilla–Reha vaheline   lõik ning Kanepi–Leevaku teel rekonstrueeritakse Himmaste–Kauksi vaheline ligi 8,1-kilomeetrine lõik.

"Murati ja Missoküla vaheline teelõik on kogu ulatuses ebatasane ning katte ebapiisava laiuse tõttu on teekatte servad ära vajunud. Põhiteele ehitatakse uus kahekihiline asfaltbetoonkate, mille laius saab olema 8 meetrit. Kaevatakse külgkraave, ehitatakse truupe, muudetakse olemas olevad ristmikud ohutumaks. Teelõik on oluline ühendus Pihkva ja Riia vahel," ütles ütles maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal.

Antud objekti maksumus on ligi 5 miljonit eurot ning see valmib eeldatavalt 2018 sügisel. Mikitamäe ja Värska  ning Karisilla–Reha vaheliste lõikude eeldatav maksumus on 4,5 miljonit eurot ning need valmivad eeldatavalt 2018 sügisel. Himmaste–Kauksi vahelise ligi 8,1-kilomeetrise lõigu eeldatav maksumus on ligi 2,7 miljonit eurot, teelõik valmib eeldatavalt 2018 sügisel.

72 ajateenijat lõpetas reservrühmaülema kursuse

FOTO: Kuperjanovi jalaväepataljon

Eile  lõpetas reservrühmaülema kursuse 72 ajateenijat, kes omandasid kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis sõjaaja rühmaülema ametikohal teenimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

„11 kuud ajateenistuse läbimist pole lõpp, vaid teenistuse algus. Tahan teile südamele panna, et olete alles oma juhi tee alguses, ärge pidage oma teadmist ainutõeks, julgege kahelda ka eneses. Rasketel hetkedel ärge heituge lippu maha visates, vaid meenutage, et sõdalast iseloomustab kõige vägevamalt see, et ta pärast kukkumist uuesti püsti tõuseb,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts reservrühmaülema kursuse lõpetanutele.

Tänasel pidulikul tseremoonial andis lahingukool reservrühmaülema kursuse lõpetanud 72-le ajateenijale kätte lõputunnistused, aspirandi tunnuse ja reservohvitseri rinnamärgi.

Kaheksanädalase kursuse jooksul õppisid ja harjutasid ajateenijad rühma juhtimist, rühma lahingutegevuse planeerimist, relva- ja laskeõpet ning muid vajaminevaid oskusi. Reservrühmaülema kursuse läbinud ajateenijad suunduvad edasisele teenistuspraktikale oma väeossa.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere.

Uuringu kohaselt on hinnatuim president Meri

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Küsitluse kohaselt on rahva seas hinnatuim president Lennart Meri, kõige vähem armastatud aga Toomas Hendrik Ilves.

Meri on kaugelt suurima populaarsusega - teda peab parimaks presidendiks 64,5 protsenti kõigist küsitletutest. Teisel kohal on Arnold Rüütel 10,8 protsendiga, kolmas Kersti Kaljulaid 5,8 protsendiga, neljas Konstantin Päts 3,9 ja viies Ilves 3,3 protsendiga, selgus Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori veebiküsitlusest.

FOTO: wikipedia

Merit hinnatakse enim kõigis sotsiaaldemograafilistes rühmades, nii noorte kui vanade, nii eestlaste kui muulaste, nii linna- kui ka maainimeste seas. "Algul võeti teda raskelt omaks, aga kui teda hakati aktsepteerima, oli ta autoriteet nii Eesti-siseselt kui ka väljaspool," kommenteeris Meri positsiooni Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.

Uuringu tulemusi kommenteerinud poliitikavaatleja Ott Lumi hinnangul võis Ilvesele saatuslikuks saada Ärma talu rahastamisskandaal. "Kogu see Ärma epopöa jättis ta (Ilvese – toim) ajalukku kui inimese, kes kogu oma presidentuuri vältel ajas ka muud asja. Ja see sõi tema renomeed," ütles Lumi Postimehele. Samas aga nentis Lumi, et ega Ilves polegi kunagi tahtnud olla lihtrahva president, vaid ta oli eliidi president.

Kokku küsitles Kantar Emor 1044 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.

Päästeamet kutsub lapsi algaval vaheajal järgima ohutusnõudeid

Et järgmise nädala koolivaheaeg ei tooks kaasa traagilisi õnnetusi lastega, palub päästeamet igal lapsevanemal rääkida oma lastele ohutuse peamisi tõdesid.

"Veekogusid kattev jääkiht on juba enamjaolt päris paks. Siiski tasub alati meeles pidada, et ei ole olemas veekogu, mille jääle mineku kohta võiksime öelda, et see on ohutu. Seetõttu tasuks kindlasti lastele meelde tuletada, et parim paik uisutamiseks on maapinnale rajatud liuväli. Jää on alati nõrgem suudmekohtades, kõrkjate läheduses ja vooluga veekogudes," märkis Lääne päästekeskus.

Saabunud käre pakane esitab küttesüsteemi vastupidavusele väljakutse. Kindlasti on otstarbekam kütta vajadusel kaks korda päevas, kui see, et kütta ühe korraga ja kõvasti. Lastele, kes koolivaheajal peavad kodu ise kütma, tuleb meelde tuletada, et küttekollet ei tohi jätta järelevalveta ning siibrit liiga vara sulgeda.

Tõsiste külmakraadide tõttu võivad veetorud külmuda ning kindlasti ei tohiks neid sulatada leeklambiga. Igal aastal on juhtumeid, kus pere jääb kodust ilma just seetõttu, et külmunud torusid sulatati leeklambiga. Tuleb kasutada ohutumaid alternatiive - puhurit või kutsuda kohale hoopis spetsialist.

Ühtlasi tuleb selgitada lastele, et tulekahju korral või tulekahju tunnuste tekkimisel tuleb esmalt helistada häirekeskusesse 112 ning seejärel alles vanematele. Sündmuse avastamise ja sellest teatamise kiirus on kriitilise tähtsusega vara ja elu päästmisel.

Kääpa kooli lapsed tegid vabariigi aastapäevaks 100 leivakotti

Sel esmaspäeval kohtusid Kääpa kooli lapsed Vastseliina Konsumi leivameistriga ja tõid talle kingituseks 100 enda kaunistatud leivakotti. Leivameister Raul Auksmann tutvustas lastele leivategu - rääkis leivast ja selle valmistamisest.

Vastseliina Konsumi leib on kvaliteetne, see on tehtud puhtast juuretisest, Eesti rukkijahust ja Vastseliina veest. Selles ei ole värvaineid, siirupit, säilitusaineid, pärmi ega maitsetugevdajaid.

Leivaküpsetamine on Võru Tarbijate Ühistu pilootprojekt, mille eesmärk on pakkuda sooja, maitsvat ja kohalikust toorainest tehtud rukkileiba. Vastseliina Konsumis valmib värske leib iga päev kell 15.00 Võru Tarbijate Ühistu peab Eesti 100 sünnipäeva tähistamist tähtsaks. Juhatuse liikme Andres Kõivu sõnul saab selle leivateo kaudu seda teha kõige paremini.

Tema sõnul saavad leiba küpsetades ja seda Kääpa laste kujundatud pakenditesse pannes kokku kolm olulist sümbolit.

Need on kohalik toit, kohalike noorte looming ning ühistu soov pakkuda Võrumaa inimestele parimat võimalikku kaupa.

"Loodan, et 100 aastapäevapakendis leiba müüakse ja süüakse võimalikult kiiresti, sest värskest leivast paremat kinki pole Eesti sünnipäevaks olemas," lausus Kõiv.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD