Eesti eri paigus juhtus kolmapäeval viis rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada neli inimest ja üks hukkus.

Esimene õnnetus juhtus kella 13.48 ajal Võru linnas Koidula ja Jüri tänava ristmikul, kus Volkswagen Sharani juhtinud 42-aastane mees sõitis ülekäigurajal otsa 75-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 14.40 ajal Järvamaal Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 91. kilomeetril, kus vasakpöörde sooritamise võimalust oodanud Citroen Berlingole, mida juhtis 68-aastane mees, sõitis tagant otsa 47-aastase naise juhitud Volvo V50. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Citroen vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud veoautoga DAF, mida juhtis 48-aastane mees. Liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus veok koos haagisega külili maanteele. Citroeni juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Järvamaa haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 17.18 ajal Tallinnas Ahtri ja Laeva tänava ristmiku juures, kus Renault Megane´i juhtinud 21-aastane mees sõitis ülekäigurajal otsa 49-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 17.26 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri bussipeatuse juures, kus 68-aastase mehe juhitud autobussis Man kukkus 59-aastane naine. Reisija toimetati AS Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viies õnnetus juhtus kella 18.44 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Jõgeva-Palamuse-Saare tee 15. kilomeetril, kus keset sõiduteed lebavast arvatavalt alkoholijoobes 43-aastasest mehest sõitis üle Volkswagen, mida juhtis 65-aastane naine. Mees suri teel haiglasse.

Eelmise nädala jooksul suri gripist tingitud tüsistuste tõttu veel 11 inimest, terviseameti teatel on käes grippi haigestumise kõrgaeg.

Terviseameti andmetel pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7493 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed. Nädalaga on gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkunud veel 11 inimest.

Terviseameti kinnitusel on käes grippi haigestumiste kõrghooaeg.

Üldine haigestumuse kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 569. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaal.

Laboratoorse kinnituse said möödunud nädalal 523 gripiviirust, neist 179 olid A- ja 344 B- gripiviirused. Ringluses on üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on sel hooajal kujunenud B-gripiviirus.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 730 patsienti, neist 68 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 105 inimest vanuses 45–92 aastat, kellest 99 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks inimest saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Veebruari lõpu seisuga on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53–98 eluaastat, neist 31 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.

Kümne inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 11 inimest toodi haiglasse hooldekodudest. Neist suri seitse.

Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.