Eelmise nädala jooksul suri gripist tingitud tüsistuste tõttu veel 11 inimest, terviseameti teatel on käes grippi haigestumise kõrgaeg.

Terviseameti andmetel pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7493 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed. Nädalaga on gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkunud veel 11 inimest.

Terviseameti kinnitusel on käes grippi haigestumiste kõrghooaeg.

Üldine haigestumuse kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 569. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaal.

Laboratoorse kinnituse said möödunud nädalal 523 gripiviirust, neist 179 olid A- ja 344 B- gripiviirused. Ringluses on üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on sel hooajal kujunenud B-gripiviirus.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 730 patsienti, neist 68 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 105 inimest vanuses 45–92 aastat, kellest 99 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks inimest saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Veebruari lõpu seisuga on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53–98 eluaastat, neist 31 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.

Kümne inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 11 inimest toodi haiglasse hooldekodudest. Neist suri seitse.

Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.