Venemaa presidendivalimised toimuvad Eestis laupäeval ja pühapäeval, kui Tallinnas, Tartus ja Narvas on Vene diplomaatiliste esinduste ruumides avatud üheksa valimisjaoskonda.

"Neli jaoskonda on avatud Tallinnas ja Narvas, üks Tartus," teatas saatkonna pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

Laupäeval korraldatakse eelhääletus kella kümnest neljani, pühapäeval on kõik jaoskonnad avatud kella kaheksast hommikul kuni kaheksani õhtul.

Harju-, Järva-, Rapla-, Pärnu- Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal elavad Vene kodanikud saavad hääletada Tallinna vanalinnas asuvas Vene saatkonnas. Tartu- Viljandi, Jõgeva-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa Vene kodanikud on oodatud Vene saatkonna konsulaarkantseleisse Tartus ning Lääne- ja Ida-Virumaal elavad Venemaa kodanikud saavad hääletada Narvas asuva Vene peakonsulaadi ruumides.

Venemaa saatkond Eestis avas 2016. aasta septembris riigiduuma valimisteks siin elavale 85 000 Vene kodanikule hääletamiseks samuti üheksa valimisjaoskonda. 2016. aasta duumavalimistel käis Eestis hääletamas 10 493 Vene kodanikku. 2012. aasta presidendivalimistel oli hääletajaid üle 21 000, neist üle 10 000 osales eelhääletusel.

Võrus Taara linnakus aset leidnud tseremoonial andis senine Kuperjanovi jalaväepataljoni veebel staabiveebel Lauri Allmann töökohustused üle staabiveebel Tõnu Tuulele.

"Tõotan pataljonveeblina hoida kõrgel Kuperjanovi jalaväepataljoni traditsioone, kõrget väljaõppe taset ja distsipliini," ütles staabiveebel Tuul tseremoonial peetud kõnes, edastas kaitseväe peastaap.

Tänutäheks Kuperjanovi jalaväepataljonile antud panuse eest andis pataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste staabiveebel Allmannile raamitud Eesti lipu, mis varem lehvis Taara linnaku riviplatsil.

Staabiveebel Tõnu Tuul alustas kaitseväeteenistust 1997. aastal ajateenijana Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. Edasise teenistuse vältel on ta Kuperjanovi pataljonis teeninud nii rühmavanemana, rühmaülema kohusetäitjana kui staabiallohvitserina. Staabiveebel Tuul on osalenud neljal rahvusvahelisel sõjalisel missioonil.

Senine Kuperjanovi jalaväepataljoni veebel staabiveebel Lauri Allmann alustas Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust 1993. aastal ajateenijana. Edasise karjääri jooksul teenis ta samas väeosas nii rühmavanema, kompaniiveebli kui ka staabiallohvitserina. Viimased neli aastat oli ta pataljoniveebli ametikohal. Staabiveebel Allmann jätkab oma teenistust rahvusvahelisel missioonil Mali vabariigis.

Tööinspektsioon kontrollis tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmist 76 põhikoolis ja gümnaasiumis, tuvastades 347 rikkumist ja tehes 69 ettekirjutust.

Enim probleeme oli korrast ära treppide ja koridoridega. Puudulikuks osutus ka õpetajate tervisekontrolli korraldus. Koolides juhtub enim tööõnnetusi komistamise ja kukkumise tagajärjel. Seetõttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. Tähelepanu pöörati ka töökohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ning töökeskkonna juhtimise süsteemi toimimisele. 

Ligi pooltes kontrollitud koolides olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed või põrandakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud,  põrandal vedelesid juhtmed või oli koridorides liikumine takistatud. 12 protsendis koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga nõrk, liiga tugev või puudus üldse. Mitmes keemiaklassis puudus väljatõmbesüsteem. Probleeme esines ka tööruumide alavalgustusega. Tõsiselt jättis soovida töötajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16 protsenti kontrollitud koolide töötajad olid käinud töötervishoiuarsti juures. Pea pooltes külastatud koolidest oli varasemalt juhtunud tööõnnetus. Paraku ei olnud mitte kõikjal tehtud õnnetusest järeldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus vältida. 

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb koolijuhtidel töökeskkonnale suuremat tähelepanu pöörata. „Nii mitmeski koolis nägime probleeme, mille parandamine nõuab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ning tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab mitmed ohuolukorrad parandada ka väheste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ning hoides käiguteid vabana,“ ütles ta. „Sihtkontrolli tulemustest edastasime ülevaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum töökeskkond õpetajatele vajab koolide omanike suuremat tähelepanu. Hoolimine õpetajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka õpilastele ning kooli külalistele,“ lisas Maripuu. 

Eelmisel aastal registreeriti haridusasutustes 155 tööõnnetust, mis valdavalt olid põhjustatud kukkumisest ja komistamisest. Selliste õnnetuste tõttu on töötaja töölt eemal keskmiselt enam kui 20 päeva.

Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 76 kooli Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.