Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul tõusid veebruaris hinnad ootuspäraselt.

"Veebruaris tõusid hinnad ootuspäraselt, veidi üle kolme protsendi. Toit, alkohol ja tubakas andsid hinnatõusust üle poole. Toiduainetest on enim kallinenud piimatooted ning puu- ja köögiviljad," ütles Elmik pressiteate vahendusel.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Toornafta hind püsis eurodes arvestatuna veebruaris aastataguse taseme lähedal. Eluasemega seotud kulude tõusu taga oli Elmiku sõnul lisaks üüri ja prügiteenuse kallinemisele ka külmast ilmast tingitud elektri hinna kasv.

Swedbanki hinnangul aeglustub hinnatõus sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas.

"Euroopa Keskpanga nõukogu homsel istungil ilmselt olemasolevaid rahapoliitilisi meetmeid ei muudeta. Küll võib tulla vihjeid tulevaste arengute kohta. Swedbanki hinnangul varaostuprogrammi (QE) ei pikendata ja baasintressimäärasid hakatakse järk-järgult tõstma 2019. aastal. See tähendab, et intressimäärad püsivad lähiajal madalad. Jaanuaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär ulatus Eesti Panga andmetel 2,4 protsendini ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär 2,7 protsendini," märkis ELmik.

Euroalal ulatus hinnatõus veebruaris 1,2 protsendini. Inflatsiooni kergitas peamiselt energia kallinemine. Hindade kasv eurotsoonis Swedbanki prognoosi järgi aasta jooksul kiireneb, ulatudes aasta kokkuvõttes 1,6 protsendini. Tööjõupuudus hoogustab palkade ja hindade kasvu.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on esitamas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu valitsusele taotlust katta ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise kulud kogusummas 1 115 616 eurot, kirjutab Postimees.

Summa sisse on arvestatud ettevõtetelt tellitud arendustööd, mis puudutavad elektroonilise identiteedi (eID) tarkvara, ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamise võimekuse loomist ning uuendatud ID-kaardi toimimist erinevates e-teenustes. Raha läks ka näiteks teavituskampaaniale ja ID-kaardi infotelefonile vastamise võimekuse tõstmisele. Personalikulu sisuks on suuresti RIA töötajate täiendavate tööülesannete hüvitamine kriisi lahendamise perioodil.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nõuab ID-kaardi tootjalt Gemaltolt seoses IDkaardi turvaprobleemidega 20 miljonit eurot. Just PPA on Eestis see, kes ID-kaarte ettevõtjatelt lepingu alusel tellib ja kelle kontorites käis vigaste kaartide uuendamine ka väljaspool tavapäraseid tööaegu.

Peaminister Jüri Ratase lubaduse kohaselt on arendustööde tellimine ja ametnike ületundide arvestamine toimunud avatud eelarvega – kulub, palju kulub. «Usaldus probleemiga tegelevate ametkondade suhtes on väga suur ja lahenduste kiire väljatöötamine maksumuse defitsiidi taha kindlasti ei jää,» lausus valitsusjuht mullu 5. septembril, mil turvaprobleem avalikustati.

Eesti sai info ID-kaardil kasutatava Infineoni kiibi turvariskist otse Tšehhi teadlaste endi käest, väidetavalt 30. augustil. Seejärel asus RIA leidma lahendust, et turvariski ei saaks ID-kaardi kuritarvitamiseks kasutada. Lahenduse väljatöötamine toimus koostöös kaarditootja Gemaltoga. Viimane on väitnud, et andis juhtumist RIA-le teada juba 15. juunil 2017. Juhtumi tuumaks oleva turvavea tõttu pole lahti muugitud ühtegi ID-kaarti, küll aga õnnestus see kevadel Tartu Ülikooli teadlastel ühe teise turvaprobleemi tõttu – vea tulemusel õnnestus anda võltsitud digiallkiri ühe keskealise naise eest.

Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse töötajad koostöös tolliametnikega viisid kolmapäeval Võru- ja Valgamaal läbi kontrollreidi, tuvastades kaks liiklusrikkujat.

Reidi eesmärk oli ennetada, avastada ja tõkestada Eesti-Läti piiril salasigarettide ja alkoholi smugeldamist. Samuti kontrolliti dokumendi kaasas kandmise kohustuse täitmist ning selgitati, kas keegi kasutab ka võltsitud või teisele isikule kuuluvaid dokumente, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Liiklusjärelevalve käigus kontrolliti 227 sõidukit ja 177 isikut. Kontrolli käigus avastati kaks liiklusseaduse rikkumist.

Eesti eri paigus juhtus kolmapäeval viis rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada neli inimest ja üks hukkus.

Esimene õnnetus juhtus kella 13.48 ajal Võru linnas Koidula ja Jüri tänava ristmikul, kus Volkswagen Sharani juhtinud 42-aastane mees sõitis ülekäigurajal otsa 75-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 14.40 ajal Järvamaal Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 91. kilomeetril, kus vasakpöörde sooritamise võimalust oodanud Citroen Berlingole, mida juhtis 68-aastane mees, sõitis tagant otsa 47-aastase naise juhitud Volvo V50. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Citroen vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud veoautoga DAF, mida juhtis 48-aastane mees. Liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus veok koos haagisega külili maanteele. Citroeni juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Järvamaa haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 17.18 ajal Tallinnas Ahtri ja Laeva tänava ristmiku juures, kus Renault Megane´i juhtinud 21-aastane mees sõitis ülekäigurajal otsa 49-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 17.26 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri bussipeatuse juures, kus 68-aastase mehe juhitud autobussis Man kukkus 59-aastane naine. Reisija toimetati AS Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viies õnnetus juhtus kella 18.44 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Jõgeva-Palamuse-Saare tee 15. kilomeetril, kus keset sõiduteed lebavast arvatavalt alkoholijoobes 43-aastasest mehest sõitis üle Volkswagen, mida juhtis 65-aastane naine. Mees suri teel haiglasse.