EESTI UUDISED BNS
Tänavu jaanuaris jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi olulise muudatusena kaasa korra, mille järgi kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus.
"Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastub korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud," selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Varasemalt võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ka ainult ühe korteriomaniku vastu, kel tuli hiljem esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See tähendas, et üks korteriomanik võis näiteks sattuda olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse. "Näiteks kaheksa aastat tagasi Tallinna kesklinna kortermaja juures juhtunud üliraske purikaõnnetus tõi kannatanu perekonnalt nõude neljale sama maja korteriomanikule," meenutas Mardi.
"Uus seadus ütleb aga, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,”märkis Mardi. " Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks."
GALERII Enam kui 700 Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelast ja ajateenijat läbisid täna lahingvarustust kandes Võrumaal enam kui 25 kilomeetri pikkuse jalgsirännaku.
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on kogu pataljoni koosseisus jalgsirännakute tegemine osa väljaõppest. „Ühelt poolt saame harjutada taktikalisi elemente, näiteks sideprotseduure ja liikumisformatsioone, kuid kahtlemata tugevdab selline in corpore rännak ka pataljoni ühtsustunnet.“
Talvised jalgsirännakud on ühel või teisel kujul olnud Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppe osa juba aastaid.
2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvas Kuperjanovi jalaväepataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe- , miinipilduja- kui erinevatel toetuserialadel teenivad sõdurid.
Valitsus otsustas siduda raskemate väärtegude trahvid inimeste sissetulekuga, mis tähendab, et näiteks joobnud peaga autoroolis vahele jäämine läheb ministri tasu teenivale inimesele tunduvalt kallimaks kui madalapalgalisele, kirjutab Postimees.
Kui praegu karistatakse väärtegude eest trahviühiku (ülemmäär 300 trahviühikut) põhimõttel, siis uus palgapõhine süsteem toob mängu päevamäära, mis arvutatakse välja süüdlase keskmise päevase sissetuleku põhjal. Rahatrahvi suurus hakkaks olema 3–300 päevamäära, kusjuures minimaalne päevamäär on viis eurot.
Seadus peaks jõustuma 2019. aasta 1. veebruarist. Trahvisüsteemi muutus tooks riigieelarvesse igal aastal juurde umbkaudu kümme miljonit eurot.
Eesti vabariigi 100. sünnipäeval, tuli Eesti haiglates ilmale 25 last, kellest 13 on poisid ja 12 tüdrukud, teatas pühapäeval rahvusringhääling.
Vanematele kingivad Eesti naisühendused "Eesti Vabariik 100 albumi", mille kaante vahel on lastele ka pühendus. Mitmed naisteühenduste esindajad käisid pühapäeval ka Tartu Ülikooli Kliinikumis seal laupäeval sündinud beebidele kingitusi üle andmas.
Eeloleva nädala keskpaik toob madalaid temperatuure ja kolmapäeval, veebruari viimasel päeval on öösel oodata paiguti 26 kraadi külma.
Teisipäeval koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale, samal ajal tugevneb aga põhja poolt jõuliselt kõrgrõhuala. Öösel on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja tuiskab. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Külma on 18-24, rannikul kohati 15 kraadi ümber. Päeval on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja tuiskab. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Külma on 13-19 kraadi.
Kolmapäev tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Öösel valitseb selge või vähene pilvisus, vaid rannikul on paiguti pilvine ja sajab vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 12-15 m/s. Külma on 20-26, rannikul paiguti 13-18 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-16 m/s. Külma on 11-16, rannikul paiguti 8 kraadi.
Neljapäeval katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Öösel on taevas vahelduvalt pilves ja kohati sajab vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on 13-19 kraadi. Päeval valitseb samuti vahelduv pilvisus. Kohati sajab vähest lund. Õhtuks pilvisus tiheneb ja lund sajab laialdaselt. Puhub kirde- ja idatuul 5-10, õhtul saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Külma on 9-14 kraadi.
- Eesti sünnipäeval heisatakse lipp kõigile elu-, äri- ja büroohoonetele
- Maanteeametil on tänavu töös 12 suuremat objekti 71,4 miljoni eest
- 72 ajateenijat lõpetas reservrühmaülema kursuse
- Uuringu kohaselt on hinnatuim president Meri
- Päästeamet kutsub lapsi algaval vaheajal järgima ohutusnõudeid
- Kääpa kooli lapsed tegid vabariigi aastapäevaks 100 leivakotti
- Õnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga 385 424 eurot
- Väikekaupmehed: kalli alkoholi tõttu hääbub maapiirkondade kaubandus
- Setode iga-aastane kogukondlik pidustus Seto kuningriigipäev tuleb taas
- Pensionid tõusevad aprillist keskmiselt 7,6 protsenti
- Täiendav maaost piiririba rajamiseks maksab pool miljonit eurot
- Vabariigi aastapäeva eel on tööpäev lühendatud
- Ratas kuulutas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva nädala avatuks
- Lähipäevad pakuvad kuni 25 miinuskraadi
- Intellektipuudega inimeste sportimisele kulub aastas 74 000 eurot
- EV100 sünnipäevanädal pakub juubeliks enam kui 650 sündmust
- Haiglate liit ei kooskõlasta elutähtsate teenuste toimepidevuse eelnõu
- 45. Tartu Maratoni võit läks Prantsusmaale
- Vabariigi aastapäevanädal toob krõbedat talvekülma
- Idapiiri valmimine lükkub tõenäoliselt edasi 2026. aastasse
- Eelmisel nädalal külastas arste 5829 viirusesse haigestunut
- PRIA ja maaeluministeerium plaanivad suurendada pettuste avastamist
- Lähipäevil pakane veel järele ei anna
- Lastefond toetas mullu enam kui 400 last
- Jaanuaris registreeriti surmasid sündidest enam
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Siseturvaliseuse juhid tänasid vabatahtlikke ja nende toetajaid">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru abipolitseinike rühm. Tegemist on silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mida iseloomustab suur panus ennetustöösse, noorte liikmete lisandumine ja kaasalöömine piirivalvelises tegevuses. Võrumaa koolides on nad noori rattureid õpetanud turvaliselt liiklema. Samuti on nad koolide ümbruses viinud läbi aktsiooni „Helkuriga sõbraks!“. Et neil abipolitseiniku töö tõesti silma särama paneb, näitab seegi, et kolm rühma liiget on politseiteenistusse asunud, kirjutab Siseministeerium.
Eesti siseturvalisuse eest vastutavate ametkondade juhid tänasid teisipäeval abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate rühmi ning nende toetajaid, kes paistsid lõppenud aastal oma tegevusega silma.
Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru abipolitseinike rühm, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Parim vabatahtlik merepäästeühing on aga Lääne-Eesti vabatahtlik reservpäästerühm, mille merepäästevõimekus ulatub Nõva lahest Virtsu sadamani. Parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks osutus Kambja vabatahtlik päästekomando, keda iseloomustab pikaajaline ja pühendunud töö turvalisuse tõstmisel kogukonnas.