EESTI UUDISED BNS

ID-kaartide sertifikaate on uuendanud 441 000 inimest

https://www.id.ee/

Märtsi alguse seisuga on oma ID-kaartide sertifikaate uuendanud pea 441 000 inimest, ID-kaardi sertifikaate saab vajadusel uuendada märtsikuu lõpuni.

"Kui teie kaardi sertifikaadid on seni veel uuendamata, soovitame seda kindlasti teha esimesel võimalusel. Kiirustada soovitame eriti nendel, kellel puuduvad alternatiivsed autentimisvahendid, näiteks mobiil-ID," ütles riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Arm pressiteate vahendusel.

"Esmajärjekorras soovitame kasutada kauguuendamise võimalust ehk uuendada ID-kaardi sertifikaadid oma arvutis, sest see on kõige kiirem ja mugavam viis," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo peaspetsialist Merlin Mängel. "Koduarvutis uuendamine säästab teid teeninduse külastamisest ning hoiab aega kokku."

Uuendamist vajavad sertifikaadid, mis on väljastatud alates 2014. aasta 16. oktoobrist,elamisloakaardid, mis on väljastatud alates 2014. aasta 17. detsembrist, digi-ID-kaardid, mis on väljastatud alates 2014. aasta 1. detsembrist ning e-residendi kaardid, mis on väljastatud alates 2014. aasta 1. detsembrist.

Alates 2017. aasta 26. oktoobrist välja antud ID-kaardid on juba uuendatud tarkvaraga ja neid kaarte enam uuendama ei pea. Samuti ei pea kaardi sertifikaate uuendama siis, kui neid on pärast 2017. aasta 24. oktoobrit juba uuendatud.

Praeguseks on uuendatud pea 441 000 ID-kaardi sertifikaadid, sellest kauguuendamise teel üle 322 000 kaardi sertifikaadid. ID-kaardi sertifikaate saab uuendada 31. märtsini

Uuendamata sertifikaadid tühistatakse 1. aprillil. Nende kaartidega ei saa enam e-teenustesse sisse logida ega digiallkirju anda.

Kahe kuuga jättis liikluses elu 13 inimest

Tänavune aasta on alanud liikluses väga traagiliselt, kui kahe kuuga on elu kaotanud koguni 13 inimest.

Jaanuarikuu oli liikluses viimaste aastate raskeim, kui hukkus 11 inimest. Veebruaris sai surma üks mootorsaani- ja sõidukijuht, selgub politsei- ja piirivalveameti esialgsest statistikast.

„Eelmise aasta rahulikumale talveperioodile liikluses aitas kaasa vähene lumi ja üsna head teeolud. Selle aasta algus näitas, et teeolusid keerulisemaks muutev lumesadu ja tuisk võimendavad vigu, mida juhid roolis olles teevad ja tagajärjeks on rasked õnnetused. Sobiv liikumiskiirus ja õige pikivahe aitavad vähendada talvistes oludes tehtud vigade tagajärgi,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. 

Sel aastal on Tartumaal elu kaotanud viis inimest. Harjumaal, nagu ka Raplamaal ja Pärnumaal hukkus kaks inimest. Lääne- ja Ida-Virumaal sai surma üks inimene. „Inimkannatanuga õnnetusi juhtub kõige rohkem ikka seal, kus liigub kõige rohkem sõidukeid,“ sõnas Tikerpe. Harjumaal juhtus 92 säärast õnnetust, neist 72 Tallinnas. Tartumaal toimus 22 õnnetust, mille tagajärjel vajas vähemalt üks inimene arstiabi. Vaid Hiiumaal pole juhtunud ühtegi inimkannatanuga õnnetust. 

Jalakäijate osalusel juhtus 53 õnnetust, neis sai surma üks ja vigastada 51 jalakäijat. Inimkannatanuga õnnetusi, kus üheks osapooleks oli buss, oli 15. Neis hukkus üks bussijuht ja viga sai 27 inimest. Veoauto osalusel juhtus 19 õnnetust, neis hukkus neli ja sai viga 44 inimest. „Bussiõnnetustes oleks saanud palju vähem inimesi viga, kui reisijad oleksid kinnitanud turvavöö,“ sõnas Tikerpe. 

„Alkoholi tarvitanud juht on liikluses suur oht ning jätkame nende teedelt kõrvaldamist. Peale selle, et nad põhjustavad varalist kahju nagu näitas viimane rongiõnnetus, röövivad nad ka inimelusid,“ rääkis Tikerpe.

Ta lisas, et kõiki juhte ei jõua korrakaitsjad kontrollida ja see poleks ka mõistlik. „Peaksime jõudma millalgi nii kaugele, et näiteks transpordisektori tööandjad teeksid omalt poolt kõik veendumaks juhtide kainuses. Nullvisioon saab realiseeruda vaid siis, kui igaüks paneb õla alla.“ 

Sel aastal on liiklusest eemaldatud 845 alkoholi tarvitanud juhti, neist 366 olid joobes. Vabariigi aastapäeva nädalavahetusel tabati 62 alkoholi tarvitanud juhti. 

2018. aasta jaanuaris hukkus liikluses 11 inimest, 2017. aastal neli ning 2016. aastal seitse. 2018. aasta märtsis sai surma kaks inimest, mullu kolm ja tunamullu viis inimest.

Keskmine palk kasvas möödunud aastal 6,5 protsenti 1221 euroni

Võrumaa Teataja

 

Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1221 eurot, mida on 2016. aastaga võrreldes 6,5 protsenti rohkem; neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1271 eurot ja see kasvas aastavõrdluses 7,5 protsenti.

Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk teises ja neljandas kvartalis, teatas statistikaamet.

Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6 protsenti, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6 protsendi piires.

2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem esimeses kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Läti aktsiisitõusud on piirikaubandusele kui hane selga vesi

FOTO: Aigar Nagel

Kuigi Läti valitsus tõstab õlleaktsiisi lausa poole võrra, jääb õllepurgi poehind Eestis endiselt pea kaks korda kallimaks, kirjutab Postimees.

Seetõttu ei maksa piirikaubanduse raugemisest unistadagi, ütlevad piiri ääres alkoholikaupluste pidajad.

Nii nagu Eesti on ka Läti valitsus asunud agaralt alkoholiaktsiisi kergitama. Kõige järsem tõus hakkab kehtima täna, mil õllemaks kasvab lausa 51 protsenti. Kahel järgneval aastal võetakse veidi kergemalt: aktsiisid tõusevad üheksa protsenti.

Eesti majandus kasvas mullu 4,9 protsenti

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti; 2017. aastal oli SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot.

Neljandas kvartalis kasvas majandus 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5 protsenti, teatas statistikaamet.

2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu.

Võru vallavalitsuse koduleht langes häkkerite ohvriks

Häkkerid riputasid esmaspäeval Võru valla kodulehele video, mille juhatas sisse tekst «Gangster Gang» - sama päeva õhtuks suudeti koduleht taas normaalselt tööle saada, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Lehele sisenejat tervitas tekst «Gangster Gang». Seejärel läks tööle mitmeminutiline video, milles mees kihutas vanema BMW- ga linna tänavatel ülimalt agressiivselt ja ohtlikult. Video oli amatöörlik ja seda saatis õudusfilmilik muusika.

Lõuna-Eesti Postimehele teadaolevalt oli video «kangelane» 2013. aastal hukkunud Gruusia drifter, kes oli tuntud videotega, kus demonstreeris oma sõidustiili. Mees saigi surma liiklusõnnetuses, kui auto vastu puud sõitis, kuid teadaolevalt viibis ta sõidukis kaasreisijana.

Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Lisanna Elm kinnitas, et valla kodulehekülg taastati samal õhtul kella 20-ks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD