Kuigi märtsist on suverehvide kasutamine lubatud, ei soovita politsei neid enne pidevate plusskraadide saabumist veel alla panna, sest talverehv aitab praegustes oludes jäite ja ootamatute sadudega paremini teel püsida.

"Jätkuvate plusskraadideni ja suverehvidele sobivate ilmaolude kohale jõudmiseks läheb aega," ütles esmaspäeval BNS-ile Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. "Öösiti on temperatuur jätkuvalt miinuspoolel ning rehvivahetusega tuleb kindlasti oodata. Talverehv aitab tänastes oludes jäite ja ootamatute sadudega paremini toime tulla."

Kullamäe lisas, et Eesti ilm on ettearvamatu. „Talve ei taha veel lõppeda ja lumesajud pole välistatud. Suverehvide alla panemisele saab mõelda alles siis, kui valitsevad ainult plusskraadid," sõnas ta.

Enne rehvivahetust tuleb üle vaadata suverehvide mustrisügavus. „Kui kevadel rehvi vahetades on suverehvi mustrisügavus vaid 1,6 millimeetrit, siis tuleks osta uued rehvid, sest vanad ei pea tervet hooaega vastu,“ ütles ta.

Naastrehve võib kasutada aprilli lõpuni. Suverehvi mustrisügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit.

Võrumaal süttis möödunud nädala lõpus Läti kalamehi vedanud reisibuss, inimesed õnnetuses vigastada ei saanud.

Häirekesksu sai põlengust teate laupäeval kella 18.14 ajal, kui selgus, et Võru vallas Hinsa külas oli tuld võtnud Peipsi äärest tulnud Läti kalamehi vedanud reisibussi mootoriruum.

Bussijuht kustutas põlengu pulberkustutiga ja kaugemale see ei levinud, samuti ei saanud inimesed vigastada, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Tulekahju sai alguse mootori purunemis tõttu välja voolanud õli süttimisest. Bussifirma saatis kalameestele järgi asendusbussi.

Esmaspäevast hakkab maanteeamet kehtestama riigiteedele massipiiranguid, et hoida ära teede kahjustusi.

"Kuna ilmaolud on muutunud kevadiseks ning teede kandevõime on sulamisperioodi tõttu nõrgenenud, tuleb teede kahjustamise vältimiseks rakendada massipiiranguid," lausus ameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa.

Ta lisas, et rasked veokid saaksid siiski sõita õhtul kella 19-st kuni hommikul kella 9-ni nendel teedel, mille kandevõime seda lubab. Võimalus kehtib seni, kuni püsivad miinuskraadid ja tee on tahenenud. Raskete veoste tarvis peab vedajal olema vastav luba.

Operatiivset teavet kehtestatud massipiirangutest saab küsida lühinumbrilt 1510 või aadressilt http://tarktee.mnt.ee/. Selleks tuleb valida paremast ülanurgast "Massipiirangud" ning klikkida lisainfo saamiseks veoauto ikoonidele. Massipiiranguga teelõigud on kaardil tähistatud paksu tumekollase joonega.

Raskete veostega teedele pääsemiseks peavad vedajad saatma loataotluse e-postiga aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. . Vajaliku blanketi leiab ameti kodulehelt https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid liikluskorralduse blankettide juurest.

Maanteeamet jälgib olukorda riigiteedel ning kui teede kandevõime on taastunud, tühistatakse ka massipiirangud. Maanteeamet ootab liiklejatelt mõistvat suhtumist ja palub kehtestatud piirangutest kinni pidada.

Üle mitme kuu kukkus vangide arv märtsi keskpaigaks alla 2700 piiri.

Lõppeva nädala seisuga oli kõige rohkem vange Tartu vanglas: kokku 935. Järgnevad Viru vangla 857 ning Tallinna vangla 709 kinnipeetavaga. Politsei arestimajades oli lõppeva nädala seisuga 155 kinnipeetavat.

Vangidest 15 on alaealised, 128 naised, 2154 avavangla vangid ning 41 eluaegsed vangid.

Kriminaalhooldusaluseid on 4301, neist 584 on ennetähtaegselt vabastatud, 1158 üldkasulikule tööle määratud ning 167 kannavad jalavõru ehk on elektroonilise jälgimise all.