EESTI UUDISED BNS

Huvilised saavad vaadata kevadist metsisemängu Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel.

Tänavuse aasta linnu - metsise -  kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised EOÜ metsisekaamera vahendusel sellest osa, teatas ühingu esindaja kolmapäeval BNS-ile. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.

Metsisekaamera paikneb ühel Võrumaa rabamännikus asuval metsiste mänguplatsil, kus nood võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Kuna mänguplats hõlmab suurt ala, siis on kasutatud kaamerat, mida moderaator saab liigutada, kallutada ja zoomida. Põhjalikumalt saab metsisekaamerast lugeda metsise kodulehelt.

Metsised ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt. Nende mängu nägemiseks tasub kaamerat jälgima asuda paar tundi enne päikesetõusu, praegu kella viie paiku hommikul. Mängu kõrghetk on päikesetõusu ajal ja sellele järgnevatel tundidel. Keskhommikul lendavad metsised puudele ja kaugemale sööma. Päikeseloojangu eel ja järel naasevad metsised valju tiivarobinaga mänguplatsi kohal kõrguvatele puudele, kuhu nad jäävad ööbima.

Kuna metsisemängude külastamine on praegu keelatud, annab metsisekaamera haruldase võimaluse nende väga inimpelglike ja kaitsealuste lindude mängu reaalajas jälgida. Kuidas looduses metsisega kohtudes käituda, saab lugeda metsiseaasta meelespeast.

EOÜ ootab endiselt teavet ka hullude metsiste kohta, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.

Metsisekaamera ülekanne toimub koostöös kotkaklubi, EENET-i ja looduskalendri portaaliga, aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Metsisekaamera otselink on http://tv.eenet.ee/metsis.html ja striim nutiseadmetel (iPhone/iPad, Android): http://tv.eenet.ee/hls/metsis.m3u8 .

Eelmise nädala jooksul suri gripist tingitud tüsistuste tõttu viis inimest, terviseameti teatel on grippi haigestunute arv hakanud langema.

"Nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi haigestunute arv langes nädalaga keskmiselt 11 protsendi võrra," ütles terviseameti pressiesindaja.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripist tingitud tüsistuste tõttu üheksa haigla andmetel surnud 56 inimest, neist 52 olid vanemad kui 64-aastased. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud.

Põhiliseks riskifaktoriks on vanus ja südameveresoonkonnahaigused. Teised enamlevinud kaasuvad haigused on olnud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet ja onkoloogilised haigused.

Hooajal on intensiivosakonda sattunud 17 inimest hooldekodudest, neist kaheksa surid.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 1225 patsienti, neist 73 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 206 on jõudnud haiglasse viimase kolme nädala jooksul. Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 150 inimest, neist 129 olid üle 65 aasta vanused patsiendid.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5866 inimest, neist 40 protsenti olid lapsed.

Haigestumus langes kõikides vanusrühmades. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 445,9. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal.

Eelmisest nädalast algas gripiviiruste osakaalu langus, gripiviirused moodustasid 66 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega (23 protsenti), kuid domineerivaks on jätkuvalt gripiviirused. Laboratoorse kinnituse said 442 gripiviirust, neist 187 olid A- ja 255 B-gripiviirused.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on hakanud haigestumus kõikides liikmesriikides vähenema või on stabiliseerunud. Haigestumuse intensiivsust loetakse kõikides riikides sellest nädalast kas keskmiseks või madalaks.

Krõbeda pakasega öid jätkub ilmateenistuse prognoosi järgi ka aprilli alguspäevadesse, päeviti on aga valdavalt plusskraadid.

Reede öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 1-7 m/s. Külma on 5-10, kohati kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Eesti lõunapoolses osas on pilvisem ja sajab vähest lund. Puhub idakaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi.

Laupäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s. Külma on 5-10, kohati kuni 14 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 1-6 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10 m/s. Külma on 2-8 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb. Kagu-Eestist alates hakkab sadama lörtsi. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10, rannikul kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +4 kraadi.

Esmaspäeval suundub madalrõhkkond Venemaale ja selle lääneservas puhub meil tugev loodetuul kuni õhtuni, siis nõrgeneb. Öö on pilvine ning lume- ja lörtsihoogudega, päeval muutub taevas lääne poolt alates selgemaks ja sadu järk-järgult lakkab. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +1, päeval -1 kuni +4 kraadi.

Teisipäeval liigub üle Eesti kõrgrõhuhari ja ilm on sajuta ning laialdaselt selge taevaga. Öösel on külma 2-7, kohati kuni 10 kraadi, päeval on aga sooja 1-6 kraadi. Tuul puhub öösel läänekaarest, päeval pöördub lõunakaarde ja on mõõduka tugevusega.

Kolmapäeval suureneb madalrõhkkonna surve. Saju võimalus suureneb ja lõunakaare tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5, Kirde-Eestis kuni -8 kraadi, päeval 0 kuni +6 kraadi.