Kohus saatis salaviina ja -suitsuga äritsenud mehe vangi

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Kohus saatis salaviina ja -suitsuga äritsenud mehe vangi ">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

FOTO: Aigar Nagel

Tartu maakohus saatis esmaspäeval vangi mehe, kes äritses suures koguses salaviina- ja suitsuga,.

Kohus tunnistas Ilmar Arro (58) kokkuleppemenetluses süüdi suure koguse käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustamises ja hoidmises, käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete ladustamises, hoidmises ja edasitoimetamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. 

Kohus mõistis talle kaheaastase vangistuse. Sellest tuleb tal kohe ära kanda kolm kuud. Ülejäänud vangistus tuleb süüdistataval kanda tingimisi kaheaastase katseajaga, mil ta peab täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Karistusaega arvestatakse Arro kinnipidamisest selle aasta 30. jaanuaril. 

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Arrot selles, et ta käitles Võrumaal Antsla vallas Vaabina külas kinnistul kuni selle aasta 30. jaanuarini enam kui 1000 liitrit salaalkoholi. Kinnistul asuvas peidikus hoidis Arro 39 plastkanistrit, milles igaühes oli ligikaudu 25 liitrit enam kui 90 mahuprotsendise etanoolisisaldusega salaalkoholi. Lisaks hoidis ta süüdistuse järgi Antsla vallas Pargi maja korteris 14 erinevate alkoholietikettidega pudelit, milles oli ligikaudu seitse liitrit salaalkoholi. Selle alkoholi etanoolisisaldus oli 36,5 mahuprotsenti. 

Haigekassa sünnitusosakondade küsimuses ei tagane

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Haigekassa sünnitusosakondade küsimuses ei tagane">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

FOTO: Aigar Nagel

Isegi kui kohalikul rahval õnnestub Põlva ja Valga haigla nõukogude meelt muuta ja sünnitusosakondi tänavu ei suleta, pole võidurõõmuks põhjust, sest haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul nemad oma otsusest ei tagane ning väikehaiglad jäävad sünnitusosakondade säilitamiseks hädavajalikust lisarahast ilma, kirjutab Postimees.

"Põlva haigla räägib aastast aastasse, et nad ei tule rahaliselt välja, et haigekassa lepingu maht on nii väike, et nad ei suuda sünnitusosakonda ülal pidada ega tagada selle ööpäevaringset valmisolekut.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu avalik pöördumine

25. märtsil puhkes Venemaal Kemerovo linnas kaubanduskeskuses põleng, milles hukkus üle 60 inimese. Minu käest on pärast seda korduvalt küsitud: kas selline asi on Eestis võimalik? Ma loodan, et ei ole.

Head kaupmehed

Kemerovo kaubanduskeskuse põleng ei tohi korduda kuskil, seda enam ei tohi midagi sellist juhtuda Eestis. Just Sinul on võimalik seista selle eest, et Eestis ei jääks ükski inimene evakuatsiooniukse ette laotud kaubakastide pärast tulelõksu või et alarm ei hakka tööle, kuna hoolduse pealt sai veidi kokku hoitud.

Eestis on kehtestatud nõuded, mille järgimine aitab õnnetusi ennetada – olgu need siis enesekontrolli aruanded, ehituslikud nõuded või tuleohutusseadeldiste nõue. Need nõuded ei ole mõeldud täitmiseks Päästeameti pärast, vaid selleks, et kaubanduskeskuses oleks inimestel turvaline, julge ja hea olla.

Olukorda võib võrrelda koolis õppimisega - kas koolis õpitakse õpetaja või iseenda pärast? Ostjad on Sinu külalised, kelle eest Sa pead igakülgselt hoolt kandma. Inimesed, kes tulevad Sulle külla, peavad ka Sinu juurest lahkuma tervelt ja õnnelikult. Nad on usaldanud Sinu kätte nii enda kui ka oma laste elu ja tervise.

Sinu kohustus on rääkida oma maja töötajate ja keskuses tegutsevate kaupluste, kinode, mängunurkade jne töötajatega ja selgitada neile, miks on oluline teada, kuidas toimub evakuatsioon või miks ei tohi hoida kaubakaste uste ees. Ja veel olulisem on seda kõike neilt nõuda.

Head ostjad, keskuste külastajad

Inimestel on komme asju eeldada – eeldatakse, et asjad töötavad, et poe mängunurgas lapsi jälgiv neiu oskab anda esmaabi või teab, kuidas ja millal peaks lapsed keskusest evakueerima. Lisaks on levinud mõtlemine „Eestis see küll juhtuda ei saa ja minuga seda kindlasti kunagi ei juhtu.“

Kummalisel kombel tõstavad kliendid häält, kui kassas selgub, et suitsuvorstile ei kehtigi enam soodushind, aga lähevad rahulikult mööda evakuatsiooniuksest, mille ette on kuhjatud kaubakastid.

Hea klient – ole nõudlik ja tähelepanelik. Tunne huvi, kus on keskuses evakuatsiooniuksed. Kui kuuled, et alarm on hakanud tööle, siis lõpeta ostmine ja lahku hoonest. Homme saab ka poodi minna, aga ainult siis, kui Sa elus oled. Jäta meelde: Kuulen alarmi, lähen välja. Alati.

Kui tuleohutusteemast räägitakse, tuleohutusseadmed on töökorras-hooldatud,  evakuatsiooniteed on vabad ja nii personal kui ostjad teavad kuidas käituda, siis on tõenäosus, et midagi Kemerovo õnnetuse sarnast Eestis juhtub, väga väike. Õnnetus on sel juhul varakult avastatud, inimesed majast päästetud ja päästjad saavad kiiresti alustada oma tööga – päästmisega. Õnnetust pole võimalik päästmisega ära hoida.

Ennetame õnnetusi, päästame inimelusid ja vara, igaühe kaasabil.

Eesti koolides algab PISA 2018 uuring

Pixaby

 

Esmaspäevast kuni 11. maini lahendavad PISA 2018 testi 7500 õpilast 232 koolist üle Eesti - sel korral on peamine tähelepanu funktsionaalsel lugemisoskusel. 

Innove PISA peaspetsialisti Gunda Tire sõnul mõõdab PISA 2018 test seda, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru tekstidest, kas nad suudavad peituvat informatsiooni leida, mõista ja kasutada. „PISA 2018 uuring keskendub eelkõige funktsionaalse lugemisoskuse testimisele. Teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes mõõdetakse sel korral väiksemas mahus. Eelmise PISA uuringu põhiliseks hindamisvaldkonnaks olid küll loodusteadused, kuid ka siis hinnati lugemisoskust. Eesti oli lugemistulemustes maailmas kuuendal ning Euroopa riikide arvestuses kolmandal kohal,“ meenutab Tire Eesti noorte varasemaid häid tulemusi.  

PISA on majandus- ja koostöö organisatsiooni poolt korraldatud rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab, kui valmis on õpilased põhikooli lõpus oma koolis omandatud oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama. 

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Uuringu valimisse kuuluvad 2002. aastal sündinud peamiselt üheksandas klassides õppivad noored. Peale loodusteaduse, matemaatika ja lugemisülesannete vastavad osa õpilastest sel korral ka rahandusõppe küsimustele. Testile lisaks palutakse täita ka õpilasküsimustik, kus küsitakse informatsiooni noore enda kohta. 

Tänavu osaleb uuringus enam kui 80 riiki ja testi teeb pool miljonit noort üle maailma. Eestis viiakse uuringut läbi viiendat korda.

PISA uuringu läbiviimist Eestis korraldab SA Innove ning rahastab haridus- ja teadusministeerium. PISA 2018 uuringu tulemused avalikustatakse 2019. aasta detsembris.

Sihtasutus Innove on hariduse kompetentsikeskus Eestis, mis edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi.


 

Advertisement


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD