Selle aasta riigieksamid algavad esmaspäeval eesti keele eksamiga ning lõpevad 25. mail matemaatika eksamiga.

Innove poolt 2018. aastal läbiviidavatele riigieksamitele on esialgsetel andmetel registreerunud 10 501 eksaminandi, kellest 8002 on gümnaasiumiõpilased, 888 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1611 kutseõppeasutuste õpilased.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 6827 ja eesti keele teise keelena riigieksamile 2110 õpilast.

Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami plaanib teha 3990 ja laia kursuse eksami 4369 eksamisooritajat.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Eksamina läheb arvesse ka varem sooritatud rahvusvaheline keeleeksam, kui see on tehtud vähemalt B1-tasemele.

Käesoleval aastal otsustas inglise keele eksami kasuks 6487 õpilast, saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 81, vene keele võõrkeelena 316 ja prantsuse keele eksami sooritab 182 eksaminandi.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20 . juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali  www.eesti.ee  kaudu. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad 20 . juunist eksamite infosüsteemist või riigiportaali  www.eesti.ee  päringukeskkonnast.

Sihtasutus Innove on hariduse kompetentsikeskus Eestis, mis edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi.

Maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid 21 protsenti sõidukijuhtidest, maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60 protsenti suurem kui teistel kuudel.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.

„Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida,“ selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.

„Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kuidas see realiseerub ehk kui rasked on tagajärjed – kas selleks on ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad kiirust, siis ei pruugi olla võimalik õnnetust vältida,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.“

Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Aga mina olen kiirusjälgija“ kestab esmaspäevast 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast „Aga mina“ eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad PPA liiklustalgud.

Lindude ja loomade pesitsusaja tõttu algas algas pühapäeval riigimetsas raierahu, mis kestab 15. juunini.

Raierahu kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil. Kevadine raietööde peatamine on riigimetsas saanud traditsiooniks, riigimetsa majandamise keskus (RMK) on raierahu pidanud alates 2002. aastast, edastas RMK. Lageraiet raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.

"Toimetame sel ajal riigimetsas edasi, kuid keskendume uue metsapõlve rajamisele ja noore metsa hooldamisele, millega tegeleb sel kibekiirel ajal 1700 tublit istutajat. Samuti teeme töid, mis on vajalikud teede, sihtide ja kuivenduskraavide korrashoiuks ning pinnaste tahenemisel jätkame ka puidu kokkuvedu juba raiutud lankidelt," ütles RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Tänavu istutatakse riigimetsa 20,7 miljonit puud, tehakse noore metsa hooldamist 43 200 hektaril ja hööveldatakse teid 14 000 kilomeetrit.

Valitsus leppis reedel kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele mille käigus uusi makse ei kehtestata; järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu.

Peaminister Jüri Ratas nentis pressiteate vahendusel, et majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem, mis eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat. "Kiire majanduskasv on loomulikult hea uudis meie elanikele ja ettevõtetele, sest inimestel on tööd ja palgad kasvavad. Riigi jaoks tähendab see aga hoolikalt kaalutud valikuid investeeringute osas, et vältida majanduse ülekuumenemist," ütles ta ja lisas, et valitsuse eelarvepoliitika on ja jääb vastutustundlikuks.

"Soovin tänada kõiki ministreid ja ametnikke põhjaliku ettevalmistuse ja asjalike arutelude eest ning tunnustan tulemusteni viinud head meeskonnavaimu. Valitsuse tehtud otsused tagavad 2019. aastal maksurahu, järgmise aasta eelarve planeeritava ülejäägi ning struktuurse tasakaalu," täiendas ta.

Arutelude käigus otsustas valitsusliit jätta ära 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Samuti pole kavas kehtestada maksu magustatud jookidele, teatas riigikantselei.

"Mul on hea meel, et leppisime kokku selles, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. See tähendab, et meie valitsussektori väike võlg väheneb veelgi. Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Leidsime võimalusi suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid. Kokkuvõttes tähendavad need otsused, et riigi rahandus on ka järgmisel neljal aastal heas korras."

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstis esile, et värske eelarvestrateegia annab tugeva panuse sellesse, et Eesti oleks targem, turvalisem ja õiglasem ühiskond. "Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust. Lisaks panustame juba järgmisel aastal enam kui 20 miljonit eurot täiendavalt teadusse ja innovatsiooni," märkis Ossinovski.

"Pean tähtsaks ka seda, et lähiaastatel investeerime enam kui 100 miljonit eurot e-riigi teenuste arendamiseks. Samuti jätkab valitsus varasema prioriteedi täitmist ning nii õpetajate kui ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka on võimalik järgmisel aastal tõsta saja euro võrra 1250 euroni. Märgatavalt paraneb nii sotsiaal- kui terviseteenuste kättesaadavus," rääkis Ossinovski.

Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RES-i tehes lähtub valitsus koalitsioonilepingu sõlmimisel kokku lepitud suurtest eesmärkidest edendada jätkusuutlikku majanduskeskkonda, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

"Valitsus toetab teiste hulgas päästjate, politseinike, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust," ütles peaminister Jüri Ratas. "Märgiline on otsus rahastada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021. Regionaalpoliitiliselt on olulised Ida-Virumaa programmi täiendav rahastamine, Kagu-Eesti programmi algatamine ning ka viienda praami rentimine ja lennuühenduse paranemine Saaremaaga," lisas ta.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab EL-i toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada. Ühiskonna sidusust parandab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamine lisades sinna varem kavandatust rohkem ELi vahendeid ja muid toetusi.

Julgeoleku tagamiseks panustab valitsus jätkuvalt Eesti iseseisva riigikaitse arendamisse vähemalt 2 protsenti SKP-st.

Järgmisel nädalal saab valitsus kabinetnõupidamisel ülevaate ministeeriumide täpsustatud finantsplaanidest. Riigi eelarvestrateegia dokument valmib lähiajal ja valitsus kuulab enne selle heakskiitmist ära sõltumatu eelarvenõukogu arvamuse. Riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.