Iga neljas esimese klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud, selgub vastsest laste rasvumise seireuuringust.

Tervis Arengu Instituudi (TAI) uuringu kohaselt on rasvunuid kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest, teatas terviseameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest, kuid alla kahe protsendi on alakaalus.

Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas. Kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37 protsenti) ja Läänemaal (35), madalaim Tartumaal (24) ja Harjumaal (25).

Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas - vastavalt 26 ja 32 protsenti. Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.

Uuringu juhi, TAI vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

"Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis," sõnas ta.

Võimalus süüa koolisööklas hommikueinet on olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse - kui maiustused on kättesaadavad 56 protsendis koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25 protsenti), võileibu (30) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29).

"Sellises olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik - nii kodud, kool kui ka riik - korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus või ka koolis hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,“ lisas Nurk.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 esimese klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.

Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Perearsti külastas 2017. aastal üle miljoni inimese, perearstid tegid kokku üle 4,7 miljoni vastuvõtu ning lisaks käidi perearsti meeskonnas töötava pereõe juures vastuvõtul 1,5 miljonit korda.

Lisaks tehti perearsti nõuandeliinile tehti 250 000 kõnet. Kokku tasus haigekassa eelmisel aastal perearstiabi eest 114 miljoni eurot, teatas haigekassa pressiesindaja.

Perearstid saavad oma teraapiafondi kaudu suunata inimesi ka teiste spetsialistide juurde lisaks eriarstile. Näiteks eelemisel aastal said üle 11 000 inimese abi kliiniliselt psühholoogilt, logopeedilt või füsioterapeudilt.

Eelmisel aastal alustas haigekassa tervisekeskuste lepingute sõlmimist, mis tähendab, et tulevikus aitab perearsti juurde pöördumisel inimest terve arsti meeskond—perearstid, pereõed, vaimse tervise õde, ämmaemand, füsioterapeut. Eelmisel aastal sõlmis haigekassa selliste keskuste töö alustamiseks kolm lepingut—kaks Tallinnas ja üks Tartus.

Haigekassa sõlmib perearsti, grupipraksise või tervisekeskusega lepingu, mille alusel tasutakse vastuvõttude ning ravi eest. Perearsti teenuste, uuringute ja analüüside maksumused on kirjas tervishoiuteenuste loetelus, mida uuendatakse igal aastal.

Esmaspäeva pärastlõunal sai kaitseväe keskpolügoonil vigastada õppusel osalenud Kuperjanovi pataljoni ajateenija.

Laskmiste järgselt tekkinud tulekahju kustutamisel sai ajateenija vigastada suure tõenäosusega 40 mm rauaaluse granaadiheitja lõhkemata jäänud laskemoona plahvatuses, teatas kaitseväe peastaap.

Sõdurile anti kohapeal kiirelt esmaabi ning seejärel toimetas kiirabi kannatanu haiglasse. Sõduri elu ei ole ohus ja tema vanemaid on juhtunust teavitatud.

Sõjaväepolitsei alustas juhtunu asjaolude täpsemaks selgitamiseks juurdlust. Kaitsevägi loodab ajateenija kiirele paranemisele.

Kaitsevägi teavitab neljapäeval 21 linnas sõidukitele paigaldatud valjuhääldite kaudu inimesi järgmisel nädalal algavast suurõppusest Siil, kirjutab Postimehe võrguväljaanne.

Valjuhääldioperatsioon toimub Tallinnas, Tapal, Rakveres, Kundas, Jõhvis, Sillamäel, Narvas, Paides, Türil, Tartus, Võrus, Valgas, Tõrvas, Viljandis, Sauel, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas, Paldiskis ja Keilas.

Kaitsevägi põhjendab aktsiooni sellega, et 2. mail algava suurõppuse Siil ajal on Eesti teedel ja asulates tavapärasest rohkem kaitseväe tehnikat, mis võib tähelepanematuse korral suurendada liiklejate sattumist ohtlikesse olukordadesse. Et tagada õppuse aegne elanike tähelepanelikkus ja turvalisus ning samas harjutada läbi alternatiivkanalitega info levitamist plaanib kaitsevägi neljapäeval edastada valitud asulates valjuhääldimasinate abil õppusega Siil seotud teadet.

Valjuhääldite kaudu edastatav sõnum teatab Siili lähenemisest ning soovitust olla liikluses tähelepanelik. Sõnumi täpne tekst on veel koostamisel, üks võimalik variant on näiteks: "Tähelepanu, tähelepanu, tähelepanu! Kaitseväe ametlik teadaanne. Nädala aja pärast algab suurõppus Siil. Kaitsevägi palub olla õppuse ajal liikluses eriti tähelepanelik. Kordan…". Sõnumit edastatakse pidevate kordustega.

Infot on kavas edastada vahemikus kell 9-19. Haiglate, koolide ja lastaedade läheduses valjuhääldid vaikivad. Näiteks lapsevankrite lähedal keeratakse heli minimaalseks. Heli edastamist alustatakse asulasse sisenemisel, asulat läbitakse kahel korral ja heli edastamine lõpetatakse asulast väljumisel.