Täna andsid Ämari lennubaasis peetud tseremoonial Itaalia õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise üle Prantsusmaa õhuväelastele.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis Itaalia õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Prantsusmaa õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.

PILDIGALERII Kaitseminister Jüri Luik ütles oma kõnes, et koostöö Itaaliaga oli suurepärane ning on heaks näiteks jagatud julgeolekust. „Samal ajal kui itaallased juhatasid missiooni Ämari õhuväe baasist, panustasid Eesti sõdurid rahvusvahelistesse operatsioonidesse Lõuna-Euroopa äärealadel,“ ütles Luik.

Ühtlasi tervitas kaitseminister saabunud Prantsuse kontingenti. „Prantsusmaa on olnud üks püsivamalt Balti õhuturbe missiooni panustavaid riike. Prantslaste saabumine Ämarisse näitab erandlikult head sõjalist koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel,“ ütles Luik.

Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5.

Tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kaitseminister Jüri Luik, Prantsusmaa kaitseväe õhuoperatsioonide ülem kindralleitnant Jean-Christophe Zimmermann, brigaadikindral Panagiotis Dimopoulos liitlaste õhuõperatsioonide juhatusest, Itaalia ühendoperatsioonide staabi ülema asetäitja kindralmajor Nicola Lanza de Cristoforis, Itaalia vabariigi suursaadik Filippo Formica ja Prantsusmaa suursaadik Claudia Delmas-Scherer.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 2. mail võttis Taani lennusalgalt valvekorra üle hävitajatega F-16 relvastatud Portugali õhuväe lennusalk.

Eesti eri paigus juhtus kolmapäeval seitse rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada seitse inimest ning üks liikleja hukkus.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.18 ajal Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 126. kilomeetril Kõrveküla tankla ristmikul, kus 32-aastane mees ei andnud Ford Mondeoga teed peateel liikunud Honda Accordile, mida juhtis 39-aastane naine. Pärast kokkupõrget paiskus Ford külili kraavi. Fordi juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kell 9.30 Tallinna-Narva maantee 206. kilomeetril, kus 21-aastane mees alustas BMW 523-ga möödasõitu selle ohutuses veendumata ja põrkas kokku vastassuunas liikunud Škoda Yetiga, mida juhtis 61-aastane mees. Škoda juht ja kaasreisija, 60-aastane naine, toimetati Narva haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 10.39, kui 34-aastane naine sõitis Võrus Vabaduse tänavalt Toyota Land Cruiseriga ette peateel Kreutzwaldi tänaval paremalt poolt lähenenud mopeedile Alpha, mida juhtis 58-aastane mees. Kiirabi toimetas mopeedijuhi Lõuna-Eesti haiglasse.

Kell 14.42 sooritas 29-aastane naine Pärnus Tallinna maanteelt Ford Mustangiga vasakpööret Ülejõe Selveri parklasse. Fordi juht ei näinud vastassuunas esimeses reas otse liikunud sõiduautot BMW 316i-d, mida juhtis 19-aastane mees. Sõidukid põrkasid kokku ja selle tulemusena paiskus Ford otsa parklast väljumist oodanud Jeep Grand Cherokee, mida juhtis 54-aastane naine. Ford jäi seisma haljasalal. BMW-s kaasreisijana viibinud 16-aastane tüdruk toimetati Pärnu Haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 15 ajal Tartumaal Elva vallas Vapramäe-Elva-Kalme maantee seitsmendal kilomeetril,  kus alkoholijoobe tunnustega 40-aastane mees kaotas kontrolli Opel Omega üle, sõitis vasakule poole teelt välja ning rullus üle katuse. Kiirabi toimetas juhi Tartusse Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Kella 20.20 ajal kaotas 53-aastane mees Harjumaal Keila vallas Niitvälja-Kulna maantee teisel kilomeetril kontrolli Ford Mondeo üle ja paiskus üle vastassuunavööndi tee kõrvale põllule. Juht hukkus sündmuskohal.

Päeva viimane raske õnnetus juhtus kella 22.05 ajal Tartu linnas Riia ja Pepleri tänavate ristmikul. 30-aastane mees põrkas mootorrattaga Suzuki DL Riia tänavat ületades kokku Pepleri tänavalt Riia tänavale vasakpööret teinud Hyundai I30-ga, mida juhtis 47-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Grippi haigestumine on languses, samas on sel gripihooajal registreeritud 93 gripist tingitud surmajuhtu.

Aprilli eelviimasel nädalal pöördus arstide poole 3304 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunut, kellest 46 protsenti olid lapsed, edastas terviseamet. Grippi haigestumine näitab langustrendi, nii pöördus aprilli eelviimasel nädalal arsti poole 3717 ja sellele eelnenud nädalal 4209 inimest.

Gripihooaja algusest on gripi tõttu intensiivravi vajanud 208 inimest. Registreeritud on 93 gripist tingitud surmajuhtu, surnute mediaanvanuseks on 81 eluaastat.

Eelmise nädalaga võrreldes vähenes grippi haigestumus keskmiselt ligi 20 protsendi võrra kõikides vanusegruppides, sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib grippi haigestumuse intensiivsust pidada madalaks ja gripiviiruse levikut endiselt laialdaseks. Gripiga seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides maakondades peale Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkus gripiviiruste langus, teiste respiratoorsete viiruste osakaal kasvab. Laboratoorse kinnituse said 58 gripiviirust , neist 47 olid A- ja 11 B-gripiviirused.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1837 inimest, neist 71 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul. Üle 75 protsendi hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised. Haiglaravi kestvus oli keskmiselt 7,5 päeva.

Gripihooaeg ei ole ka teistes Euroopa riikides veel lõppenud, WHO Euroopa regiooni gripiseirevõrgustiku andmetel hindavad riigid haigestumuse intensiivsust madalaks.

Õppus SIIL toob eesolevaks nädalavahetuseks Lõuna-Eestis ja Keilas kaasa tõhustatud kontrolli teedel liikuvate autojuhtide, kaasreisijate ja sõidukite üle.

Nii seatakse Keilas ja Lõuna-Eesti erinevates maakondades nädalavahetuseks üles ligi poolsada kontrollpunkti, kuhu koondub kokku üle 200 politseiniku ja kaitseliitlase.

„Meie sihiks on põhjalikult kontrollida nii inimeste kui ka sõidukite dokumente ning veenduda, et kellelgi pole kaasas keelatud või ohtlikke esemeid,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti politseikapten Ottomar Virk.

Ta märkis, et liiklejate jaoks kulgeb kontroll ladusamalt, kui neil on ette näidata nii enda, kaasreisijate kui ka sõiduki dokumendid. Vajamineva dokumendi puudumisel tuleb arvestada mõnevõrra pikeneva reisiajaga, kuni politsei isiku tuvastab.

Õppuse stsenaariumi järgi saadetakse kontrollpunktidesse jooksvalt ka vastumängijaid, kelle ülesandeks on politseinike ja kaitseliitlaste oskuste ja tähelepanuvõime proovile panemine.

„Õppuseks lavastatud sündmuste lahendamise kõrval on meie töö fookus ennekõike siiski päriselulistel vahejuhtumitel. Näiteks kui kontrollpostil avastatakse rikkumine või muu politsei sekkumist vajav päriseluline olukord, katkestatakse või lükatakse õppuseks planeeritud mängulised vahejuhtumid edasi. Selleks, et kontrollpostidel töötavad ametnikud oskaks kiirelt hinnata, kuhu oma töö põhirõhk suunata, on õppuse mängijad tähistatud.

Kui Keila piirkonnas vältab kontrollaktsioon reede õhtul kella 20st laupäeva lõunani, siis Lõuna-Eesti teedel käivad kontrolltegevused reede õhtust pühapäeva lõunani.

Antud kontrollaktsioon on üks osa suurõppusest SIIL, mille eesmärgiks on harjutada politsei ja kaitseliidu koostööd.