Kinnisvaraportaali kv.ee teatel tõusevad korterite pakkumishinnad kõikides maakondades peale Põlvamaa.

Korterite turul kasvab ostusurve, sest müügipakkumiste arv suurimas kinnisvaraportaalis on aastaga langenud ja hinnad kerkinud. Tänavu märtsis pakuti suurimas kinnisvaraportaalis kv.ee müügiks keskmiselt 9150 korterit hinnaga 1596 eurot ruutmeetri kohta. Müüki pandud korterite arv langes mulluse märtsiga võrreldes 7 protsenti, kuid hinnad kerkisid 6 protsenti, teatas kv.ee

Müügipakkumistes tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind aastaga kõigis maakondades peale Põlvamaa, kus tänavu märtsis jäi keskmine küsimishind 461 eurole ruutmeetri eest.

Ligi kaks kolmandikku kv.ee portaalis müüdavatest korteritest asuvad Harju maakonnas, mille taga on eeskätt Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Suurt rolli mängib ka aktiivne kortermajade ehitamine, iga nädal toob portaali müüki mõne uue suurema või väiksema korteriprojekti.

Müüki lisanduvad uued korterid pealinnas ja teistes suuremates tõmbekeskustes kasvatavad müügipakkumiste hindu. See omakorda tõmbab vedurina tõususuunda teistegi maakondade hinnatasemed.

Kuigi kinnisvara hinnatõus jätkub, on see aeglustunud enamvähem palgatõusu temponi. Elamispindade hinnad kasvavad praegu 4-6 protsenti aastas, keskmine palk 5-7 protsenti. "Elamispindade hinnad ei jookse ostjatel eest ära ja ostujõud püsib tugev, see hoiab kinnisvaraturu aktiivsena," ütles kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Võru kaugkütteettevõte Danpower Eesti AS langetab alates maist efektiivsuse kasvu tõttu Võrus kaugkütte hinda seniselt 55,27 eurolt megavatt-tunnilt 1,3 protsenti 54,53 eurole megavatt tunni eest, millele lisandub käibemaks; lisaks plaanib ettevõte sel aastal investeerida Võrru 1,2 miljonit eurot.

Võru soojatootmine põhineb 97 protsendi ulatuses biomassil – hakkpuidul. Möödunud aasta vihmased ilmad viisid alla toormaterjali kvaliteedi ning kuna toormaterjali kättesaamine metsast oli raskendatud, siis ka hakkpuidu hind tõusis, teatas ettevõte.

"Oleme pidanud sama energia kättesaamiseks suurendama kütuse kogust, kuid ometigi on meie katlamajade energiatõhusam soojatootmine taganud kaugküttevõrgu kõrge tõhususe ning tänu uutele suurtele soojusvõrguga liitujatele saame lõpphinda sel aastal alandada," rääkis Danpower Eesti juhatuse liige Kairi Wolff.

Danpower Eesti kaugküttevõrguga liitus möödunud aastal muuhulgas Kaitseväe Taara linnak – selle projekti raames ühendati Võru kesklinna võrguga ka muidu amortiseerunud katlamajaga Laane võrk. Teiseks suuremaks liitujaks oli mööblitootja AS Wermo, mis otsustas kaugkütte kasuks tänu aastaringsele tarnekindlusele. Lisaks neile liitus 2017. aastal Võru soojusvõrguga kuus väiksemat hoonet.

Wolffi sõnul jätkab Danpower Võru kaugküttevõrgu arendamisega, investeerides sel aastal 1,2 miljonit eurot efektiivsesse tootmisesse ning võrgu laiendamisse.

"Planeeritud tööde hulgas on näiteks Võrusoo katlamaja hakkpuidukatelde juurde suitsugaaside kondensaatori paigaldamine, mis võimaldab muidu keskkonda kadunud soojust suunata soojusvõrku. Seadmes kondenseeritakse veeaur ning kasutatakse ära faasimuutusest tulev energia. Lisaks puhastab seade suitsugaase tolmust ehk Võru kaugküte muutub seeläbi veelgi keskkonnasõbralikumaks ning tõhusamaks,” nentis Wolff.

Ta lisas, et lisaks pikendatakse soojavõrku Vilja ja Tartu tänavatel kuni Võru vallamajani, mis samuti sel aastal kaugkütet tarbima hakkab. Suve teises pooles liidetakse Võru soojavõrguga Räpina maantee uusarendused ja sealsed kauplused.

"Alates 2012. aastast, mil Danpower alustas Võrus teenuse osutamist, on ettevõte investeerinud Võru kaugküttevõrkku 4,5 miljonit eurot," ütles Wolff.

"Viie aasta suurimad investeeringud on olnud 1,3 miljonit eurot maksma läinud Võrusoo katlamaja renoveerimine, mis on aidanud suurendada katlamaja efektiivsust umbes 10 protsendi võrra, ning ka Võru kaugküttevõrgu laiendamine investeeringumahuga umbes 1,2 miljonit eurot," märkis Wolff.

Lähipäevadel läheb ilm senisega võrreldes veidi soojemaks ning kohati võib tulla kuni 20 soojakraadi, prognoosib ilmateenistus.

Laupäeva öösel on muutliku pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Paiguti on udu. Puhub edela- ja lõunatuul 2-8 m/s. Sooja on 2-6 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Hommikul on paiguti udu. Puhub edela- ja lõunatuul 2-8 m/s. Sooja on 7-13 kraadi.

Pühapäeva öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +5 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 12-17, rannikul kohati 7 kraadi.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Tuul pöördub itta ja kirdesse ning puhub 2-8 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10, õhtul rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 11-16, Lõuna-Eestis kuni 20 kraadi, meretuulega rannikul 8 kraadi.

KredEx alustab 7. mail madala sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist - lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse panustatakse tänavu üle kolme miljoni euro ning taotlusi saab esitada kuni 11. juunini. 

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad pered, kellel puudub eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on eluohtlikud. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot. 

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul võimaldab toetus sarnaselt eelmistele aastatele parandada ligikaudu 350 pere elamistingimusi. „Kümne aasta vältel oleme kodutoetusega parandanud ligikaudu 11 000 lapse elamistingimusi. Oleme muuhulgas näinud, kuidas pea elamiskõlbmatud pinnad taas kaasaegseteks kodudeks muutuvad. Toetuse abil tehtud tööd on tõstnud perede elukvaliteeti ning aidanud kaasa majade säilimisele ja energiatõhususele.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on pere jaoks mõistlikel eeldustel  liiga väike. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks. 

Taotlusi saab esitada kuni 11. juunini käesoleval aastal. Lisainfot tingimuste ja taotlemise kohta saab KredExi kodulehelt www.kredex.ee.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.