EESTI UUDISED BNS

Kallast näeb peaministrina 24 protsenti küsitletutest

FOTO Kaja Kallas Faceboook

Reformierakonna uut esimeest Kaja Kallast näeb aprillis läbi viidud küsitlusel peaministrina 24 protsenti vastajatest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Aprillikuine küsitlus näitab, et Kaja Kallast sobivaimaks peaministriks pidavate inimeste hulk on vähenenud märtsikuiselt 28 protsendilt 24-le. Protsendipunkti võrra on paranenud hoopis Keskerakonna juhi Jüri Ratase toetus, mis on nüüd 22 protsenti. Kui lisada valimisealistele ka ülejäänud küsitletute tulemused, vahetavad Kallas ja Ratas kohad: Kallase eelistajaid on 20 protsenti, Ratast peab sobivaimaks peaministriks 25 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti on kõikide vastajate seas vähenenud Kallase toetajate ja suurenenud Ratase toetajate osakaal, selgub Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Seega on Kallast sobivaimaks peaministriks pidavate inimeste arv viimasel kuul vähenenud hoolimata talle seatud kõrgetest ootustest ning teda enne ja pärast Reformierakonna hiljutist üldkogu saatnud tähelepanust.

„Kodanike ootused tulevase peaministri isiku suhtes järgivad enam-vähem erakondade populaarsuse pingerida,” ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk. „Märtsikuises küsitluses oli Reformierakond endiselt kõige suurema toetusega erakond 33 protsendiga, Keskerakonda toetas 26 ja EKRE-t 14 protsenti valijaist. Peaministrite võrdluses on vahed siiski väiksemad: Kaja Kallast sooviks peaministrina näha 24 protsenti, Jüri Ratast 22 ja Mart Helmet 10 protsenti valimisealistest kodanikest.”

Helmest tagapool valitseb nukker seis, kus suurim toetus on Vabaerakonna juhi Artur Talviku viis protsenti. SDE esimeest Jevgeni Ossinovskit peab sobivaimaks peaministriks neli protsenti, IRL-i juhti Helir-Valdor Seederit aga vaid üks protsent valimisealisi küsitletuid.

President Kaljulaid: demokraatia aluseks on õigusriik

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Sedona foorumil Freedom House juhi Michael Abramowitziga kohtudes rõhutas president Kersti Kaljulaid, et demokraatia aluseks on õigusriik ja selle põhimõtete austamine ning järgimine.

„Eesti näol on tegemist digitaalse õigusriigiga ning ka digitaalselt tuleb tagada vabaduse eest võitlejatele turvaline keskkond,“ lisas Eesti riigipea. 

President Kaljulaidi ja Michael Abramowitzi kohtumine keskendus demokraatia olukorrale maailmas, sealhulgas natsionalismi ja populismi kasvule. Samuti tutvustas Eesti riigipea Abramowitzile Eesti digiriigi põhimõtteid ning arutati digitaalse maailma riske ja võimalusi demokraatliku riigikorra jaoks. 

President Kaljulaid osales Arizonas Ameerika Ühendriikide senaatori John McCaini instituudi Sedona foorumil, mille teemadeks olid sel aastal Venemaa areng, inimõigused, terrorismivastane võitlus ja Lähis-Ida. Foorum on valdavalt suunatud Ameerika Ühendriikide poliitikutele ja julgeolekuekspertidele. 

Riigipea saabub tagasi Eestisse teisipäeva pärastlõunal.

Esmaspäevast saab taotleda toetust päikesepaneelide paigaldamiseks

Ettevõtjad, korteriühistud ja omavalitsused saavad alates esmaspäevast taotleda Kredexist toetust päikesepaneelide paigaldamiseks; tänavu antakse toetust kokku 1,4 miljonit eurot.

Järgnevatel aastatel antakse toetust 1 miljon eurot aasta kohta. Taotlusvoor on avatud eelarvevahendite ammendumiseni, teatas Kredex.

Toetust saab taotleda päikesepaneeli projekteerimise, päikesepaneeli soetamise ja päikesepaneeli paigaldamise kulude katteks. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevuste kogusummast, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot taotleja kohta.

Toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud. Tallinnas paikneva hoone ettevõtjast omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui taotleja tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.

Toetuse eesmärk on kasvatada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu ning vähendada energia tootmissüsteemist pärinevaid saasteainete heitkogust.

Kuigi see meede on mõeldud juriidilistele isikutele, on ka eraisikutel juba poolteist aastat võimalik taotleda toetust taastuvenergiaseadmete kasutuselevõtuks. Selleks väljastab Kredex väikeelamute rekonstrueerimistoetust, mida saavad taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud väikeelamute omanikud.

Suurõppusest Siil võtab osa 2000 liitlassõdurit

FOTO: Aigar Nagel

Mais peetavast suurõppusest Siil võtab osa umbes 2000 liitlassõdurit kokku 15 riigist.

2.–14. maini peetav, kogu Eestit hõlmav ja Kagu-Eestis ning Põhja-Lätis tipnev õppus Siil on läbi ajaloo Eesti suurim õppus, mis toob kokku enam kui 15 000 kaitseliitlast-naiskodukaitsjat, kaitseväelast, liitlast, politseinikku ja päästetöötajat.

Õppusest võtab osa kokku umbes 2000 liitlassõdurit kokku 15 riigist, ütles BNS-ile Kaitseliidu pressiesindaja.

Siilil osalevad üksused Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Prantsusmaalt, Lätist, Leedust, Belgiast, Kanadast, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Iirimaalt.

Maa-ameti e-teenused on taas töökorras

Neljapäeval keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiaosakonna serveribaasis puhkenud põlengu tõttu katkenud maa-ameti e-teenused on praeguseks taastatud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson  ütles BNS-ile, et kui välja arvata paar e-teenust, siis põhimõtteliselt on e-teenused taastatud. Tema sõnul said maa-ameti välised teenused taastatud öösel kella 3 paiku ning reede hommikul said inimesed neid juba kasutada."Meil võib tekkida probleeme jõudlusega, kuid olukord on kontrolli all."

Martinsoni sõnul selgub lähipäevil, kui suurt kahju põleng põhjustas ning kui palju võiks raha kuluda serveripargi taastamiseks.

"Meie praeguse teadmise kohaselt plahvatasid UPS-i akud," ütles Martinson  Ta toonitas, et põleng oli lokaalne ning ei levinud hoones. "See on positiivne selle halva asja juures."

Keskkonnaministeeriumi täpsustusel on kättesaadavad ministeeriumi kõigi allasutuste kodulehed, sealhulgas ilmainfo lehekülg ilmateenistus.ee ning maa-ameti lehekülg ja rakendused. Seni ei tööta keskkonnaregister, Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ning veeveeb. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus tegeleb nende teenuste taastamisega.

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiaosakonna serveribaasis puhkes neljapäeval põleng, mistõttu olid muuhulgas rivist väljas maa-ameti kaardirakendused.

Eesti ja Läti politsei ühisreid paljastas ühe rikkuja

Foto on illustratiivne FOTO Aigar Nagel

Võrumaal neljapäeval ühisreidi korraldanud Eesti ja Läti korrakaitsjad tabasid ühe rikkuja.

Ennelõunal kontrollisid Lõuna prefektuuri piiriametnikud koos Läti kolleegidega Võrumaal liiklust veendumaks, kas Eestis viibivatel välismaalastel on selleks seaduslik alus ning kas nad täidavad dokumendi kaasas kandmise kohustust, teatas prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kokku kontrolliti viit sõidukit ja kuut isikut ning tuvastati üks dokumendi kaasas kandmise kohustuse rikkumine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD