Laupäeval juhtunud kuuest tõsisemast liiklusõnnetusest kolm toimusid mootorrataste osalusel – kokku sai viga seitse inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 4.05 Narva Säästumarketi kandis, täpsemalt Tallinna maantee 15 juures, kus 25-aastane meespolitseinik sõitis Škoda Superbiga alarmsõidul olles otsa ees järsult pidurdanud Mercedes-Benz E280CDI-le, mida juhtis alkoholijoobe tunnustega 34-aastane mees. Mercedese juht eiras eelnevalt politseipatrulli peatumismärguannet, teatas siseministeerium BNS-ile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kergemaid kehavigastusi nii politsei-Škoda juht kui ka tema 42-aastane naiskolleeg.

Teine õnnetus juhtus kella 15.17 ajal Pärnumaal Audru alevis Audru tee 1. kilomeetril, kus 62-aastane mees kaotas lauges paremkurvis kontrolli Honda mootorratta üle ja kukkus. Kiirabi viis mootorratturi Pärnu haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 15.21 ajal Pärnus Riia maantee ja Liiva tänava ristmikul, kus 26-aastane mees sõitis maja nurga tagant jalgrattaga ette Audi Q7 maasturile, mida juhtis 38-aastane mees. Kiirabi viis jalgratturi Pärnu haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 16.55 ajal Tallinnas Mere puiestee ja Ahtri tänava ristmikul, kus esialgsetel andmetel kaotas foori tagant Suzuki mootorrattaga sõitu alustanud 24-aastane naine tsikli üle kontrolli, sõitis vastu äärekivi ja kukkus. Kiirabi viis mootorratturi Ida-Tallinna keskhaigla Ravi tänava korpusesse.

Viies õnnetus juhtus kella 18.04 ajal Tartus Ringtee ja Riia tänava ringristmikul, kus 67-aastane mees sõitis Opel Vectraga ringile ega andnud seal teed Yamaha mootorrattale, mida juhtis 40-aastane naine. Kiirabi toimetas mootorratturi Maarjamõisa haigla EMO-sse kontrolli.

Kuues õnnetus juhtus kella 21.48 ajal Harjumaal Rae vallas Vana-Tartu maantee ja Tammiku põigu juures, kus esialgsetel andmetel kaotas Harley-Davidsoni mootorratast juhtinud 48-aastane mees tsikli üle kontrolli ning kukkus. Kiirabi viis mootorratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Lõuna prefektuurist on ärandatud 2003. aasta must BMW 730D riikliku numbrimärgiga 324MFG.

Liiklusõnnetus Läänemaal: 17-aastane lubadeta juht oli joobes, sõiduk hävis tules

Laupäeva varahommikul toimus Läänemaal Kadarbiku külas liiklusõnnetus, autos viibinud kaks alaealist pääsesid vigastusteta. Juht oli joobes ja juhtimisõiguseta, sõbrale kuuluv sõiduk hävis tules täielikult.

Laupäeval kella 7.50 paiku sai politsei teate, et Lääne-Nigula vallas Kadarbiku külas on vastu puud sõitnud ning põlema süttinud sõiduauto. Teatele reageerisid politsei, pääste ja kiirabi ning leidsid sündmuskohalt leekides  sõiduauto Opel Caravan.

Autos viibinud alaealistel, 17-aastasel noormehel, kes oli sõiduki roolis, ja kaasreisijal, 16-aastasel neiul, õnnestus omal jõul autost välja saada ja abi kutsuda. Meedikud vaatasid nad üle, noormees ja neiu vigastada ei saanud, noormehel tuvastati joove. Esialgse info kohaselt võttis noormees omavoliliselt oma sõbra auto peopaigast, kus eelnevalt koos viibiti. Kõigi asjaolude väljaselgitamiseks alustati menetlus, noored anti üle vanematele.

„Ehkki noored praegu füüsiliselt vigastada ei saanud, võinuks see sündmus lõppeda äärmiselt traagiliselt ja teha väga paljudele inimestele tõsiselt haiget,“ sõnas Haapsalu politseijaoskonna välijuht Ivar Läll. „Mitte kunagi ei tohi lubada oma lähedast või sõpra joobeseisundis rooli ning ei tohi ka ise sellise juhi autosse istuda.“

Läll tuletab meelde, et alla 18-aastastele on keelatud mitte ainult alkoholi tarbimine, vaid isegi kinnises pakendis alkoholi omamine. „Selline keeld on kehtestatud noorte endi elu ja tervise kaitseks. Kahjuks näeme oma töös pidevalt, et on küllalt palju täisealisi inimesi, kes ei võta seda keeldu tõsiselt ning on nõus noortele alkoholi ostma või pakkuma, hoolimata, mis tagajärjed võivad alaealistele alkoholi tarbimisega kaasneda. Selline käitumine on äärmiselt kohusetundetu ja ka karistatav,“ sõnas politseinik.

Läänemaal on tänavu toimunud kolm liiklusõnnetust, milles on kannatada saanud viis inimest. Joobes juhtide süül on sel aastal maakonnas toimunud kaks liiklusõnnetust, milles sai vigastada kolm inimest.

Lastekaitse liidu laupäeval toimunud üldkogu toonitas, et olukorras, kus laste psüühika- ja käitumishäired on tugevas tõusutrendis, peab riik tagama, et katkise hingega lapsi märgataks ja nad saaks kiiret abi.

"Tagajärgedega võitlemise asemel on vaja teha ennetustööd, kaasates tervise-; sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistid. Lapse heaolu nimel tuleb tegutseda üheskoos ja süsteemselt," sõnas Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu pressiteate vahendusel.

Üldkogul vastu võetud pöördumises rõhutatakse riigi kohustust järgida ÜRO lapse õiguste komitee poolt Eestile tehtud soovitusi noorukite enesetappude ärahoidmiseks ja vaimse tervise teenuste kättesaadavamaks muutmiseks. Komitee soovitas eelmisel aastal Eestil laiendada tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu riigis, sealhulgas koolides ja kogukondades.

"Lapse vaimse tervise üks võtmetegur on tema füüsiline tervis," ütles üldkogul liidu uueks presidendiks valitud lastearst Ene Tomberg. "Juba kõige varasemast east peame pöörama tähelepanu lapse kõigile võimalikele terviseriskidele, jälgima, et ta toituks õigesti, küllaldaselt liiguks ja oleks õigel ajal vaktsineeritud. Kõik lapsega seotud ametkonnad ja ühendused peavad tegema koostööd. Ainult nii tagame lapse heaolu."

Tänavu täitub 30 aastat Lastekaitse Liidu taasasutamisest. Lapse õiguste eest seisva organisatsioonina viidi eelmisel aastal muuhulgas läbi uuringud laste kaasamisest otsustusprotsessidesse ja koolikoti raskuse kohta, täiendkoolitati lastekaitsetöötajaid ja tunnustati head lastekirjandust. Justiitsministeeriumi rahastusega andis Lastekaitse Liit välja lasteraamatu "Mina olen enda oma", mis pälvis selge sõnumi auhinna. Projekt "Targalt internetis" õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele mõistlikku internetikasutust. Ennetusprogrammi "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" kasutab praegu 465 lasteaeda ja 135 kooli.

Üldkogul nimetati traditsiooniliselt ka Lastekaitse Liidu aasta liige. Seekordse tiitli pälvis Tartu Lastekaitse Ühing, kelle tugevusena nimetas žürii hoogu, järjepidevust ja lapsevanemate kaasamist.

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 21 joobes juhti.

Tabatud juhtidest ühel lasub narkootikumide tarvitamise kahtlus, ülejäänud 20-l olid aga alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.