Eestis on sel hooajal gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 87 inimest.

Gripi tõttu surnute mediaanvanus oli 81 aastat, haiglaravi kestvus keskmiselt 7,5 päeva, teatas terviseameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. 18 inimest paigutati intensiivraviosakonda hooldekodudest, neist üheksa surid.

Kõik gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kuulusid riskirühma vanuse ja kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli eelnevalt väidetavalt terve, teave kaasuvate haiguste kohta puudus kaheksal inimesel, neist kuus surid.

Põhilisteks riskifaktoriteks on olnud südameveresoonkonna haigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest olid esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus ja diabeet.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud sel hooajal 199 inimest, neist  kaks last vanuses  5-14 eluaastat, 24 inimest vanuses 20-64 eluaastat, ülejäänud 173 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes tohib põletada vaid immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest see ohustab lähedal olevate inimeste tervist.

Koristuse ajal tekkinud jäätmetest vabanemiseks parim viis on koguda need liigiti ning viia liigile vastavasse konteinerisse või jäätmejaama, kus võetakse jäätmed enamasti tasuta vastu, teatas ministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Kindlasti ei tohi jäätmetest teha prügilõket, sest nende põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis ning saastatakse ümbritsevat keskkonda.

Lõkkes ei põle prügi täielikult ära ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. "Põletades prügi, sunnib lõkketegija nii iseend kui ka oma lähedasi sisse hingama põletamisest tulenevat mürgist õhku," sõnas ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Lisaks jõuavad jäätmete põletamise tagajärjel ohtlikud ühendid ka põhjavette ja maapinnale. Hiljem leiavad saasteained nii tee ka toidulauale, kuna mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja organismis kuhjuvad, põhjustades sellega eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi kahjulikke tervisemõjusid. „Sageli võib minna enne haigusnähtude ilmnemist aastaid ja mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel,“ lauaus Heinma.

Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainetest, nende kogustest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist, varem põetud haigustest, east ja veel mitmetest muudest teguritest. Haiguste põhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste toimib kaasava faktorina.

Samuti tuleb koristustööde käigus meeles pidada, et jäätmete koht ei ole teepervel ega metsa all. Keskkonna- ja tervisesäästlik käitumisviis on jäätmed nende tekkekohal sortida ning viia eraldi kogutud jäätmed liigile vastavasse konteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama. „Selliste väikeste sammudega saab igaüks olla eeskujuks ja anda oma suure panuse puhtamasse elukeskkonda," lausus Heinma. Jäätmete äraandmise kohta saab täpsemalt küsida kohalikust omavalitsusest.

Rohkem teavet prügi põletamise ohtlikkuse ja jäätmete ringlussevõtu kohta leiab keskkonnaministeeriumi igakevadise teavituskampaania „Säästad või saastad?“ kodulehelt www.loke.ee . Tevet Eesti eri piirkondade õhukvaliteedi kohta on võimalik vaadata õhuseire portaalist www.ohuseire.ee .

Soome saadab suurõppusele Siil umbes 250 sõdurit. neist suurema osa moodustavad Pori brigaadi kiirreageerimisüksuse ajateenijad.

Soome maavägi teatas oma veebilehel, et Soome saadab Eestis peetavale suurõppusele Siil umbes 250 sõdurit, kellest suurema osa moodustavad Pori brigaadi kiirreageermisüksuse ajateenijad. Ajateenijad moodustavad õppuse ajaks kaks kompaniid: logistikakompanii ja pioneerikompanii ning Soome kaitseväe tegevväelased täidavad instruktorite ning ohvitseride ülesandeid.

Soome kaitseväelased tegutsevad õppuse ajal Lõuna-Eestis Võru piirkonnas.

2.–14. mail toimuv õppus Siil 2018 on taasiseseisvunud Eesti kõige ulatuslikum õppus, mis toob kokku enam kui 15000 kaitseväelast, kaitseliitlast, politseinikku ja päästetöötajat ning liitlasi ja partnereid 15 riigist.