Riigikaitsekomisjon toetas üksmeelselt ja saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.

Riigikaitsekomisjon otsustas üksmeelselt saata valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele riigikogu täiskogu 2. mai istungile ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada, teatas riigikogu pressiesindaja.

Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on eesmärk vältida kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmist, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. "Peame tõdema, et olemasolevad meetmed ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavad," sõnas ta.

Hanso sõnul rakenduvad uued meetmed vaid halduskohtu otsusel ja ei saa kindlasti olema massilised, vaid neid kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud. „Meetmete põhieesmärk on eelkõige preventiivne, kuid vajadusel ka distsiplineeriv," ütles Hanso. "Sellega näitame, et kõik on seaduse ees võrdsed."

Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et toetas eelnõu kuna nii mootor- ja veesõiduki juhtimine kui ka tulirelva omamine, käsitlemine ja jahil käimine on vähemalt samasugust vaimset stabiilsust nõudvad tegevused nagu ajateenistuski. "Seetõttu ei pea ma põhjendatuks anda ajateenistusest stressitalumatuse või muude psüühiliste probleemide tõttu kõvale hoidjatele tsiviilelus ülalnimetatud tegevusteks õigusi," ütles Kert. Ta märkis, et eelnõus rakendatavad sanktsioonid on vajalikud, sest kaitseväeteenistuskohustus tuleneb otse põhiseadusest.

Mullu määrati ajateenistusest kõrvalehoidmise eest sunniraha 1031 korral. Keskmiselt määratud sunniraha suurus oli 103 eurot. Lisaks algatati 221 väärteomenetlust, mille alusel määrati ühele kutsealusele keskmiselt 468 eurot trahvi.

Kevade edenedes on hakanud hoogu koguma ka kulupõlenguid, mida näiteks Lõuna päästekeskuse töötajatel tuli ainuüksi kolmapäeval kustutada viiel korral.

Päästeamet hoiatab, et kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Lisaks tule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustavad linnud.

"Kustutamata tikk, suitsukoni või lõkkest lennanud säde süütab kergesti krõbekuiva kulu ja tuulise ilmaga on põlengule väga raske piiri panna. Kulupõlengute kustutamiseks kulub palju päästjate aega ja jõugu ning võib viibida reageerimine tõsisematele õnnetustele, kus ohus kellegi elu," märkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kella 13.44 ajal põles  Tartumaal Tabivere alevikus raudteeäärsel alal 400 ruutmeetrit kulu. Kella 14.20 ajal põles Jõgeva linnas Pae tn piirkonnas 100 ruutmeetrit kulu. Kella 15.07 ajal põles Tartumaal Nõo alevikus 40 ruutmeetrit raudteeäärset kulu. Kella 19.51 ajal põles Tartumaal Elva vallas Rämsi külas mõnikümmend ruutmeetrit kulu.

Kell 21.22 teatati, et Elva vallas Võsivere külas põletab inimene vaatamata keelule tahtlikult kulu. Päästjad vestlesid isikuga, kes muutus vihaseks ja vabatahtlikult oma tegevust lõpetama nõus ei olnud. Politsei kohale saabumise ajaks lasi mees siiski jalga. Hoonete läheduses poolele hektarile ulatunud kulupõleng kustutati paarikümne minutiga.