Luhamaa, 3. aprill 2018 – Peaminister Jüri Ratas külastas täna koos Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri ja Lõuna prefekt Vallo Koppeliga Luhamaal Eesti idapiiri, et saada ülevaade ehitustööde kulgemisest.

Veebruaris valminud ehitusprojektist selgus, et piiritaristu väljaehitamine muutub esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks. Peaministri sõnul on idapiiri väljaehitamine üks viimase aastate olulisem riiklik taristuarendus, kus järeleandmisi teha ei saa. „Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, seetõttu on projekteerimisest saati olnud tegu suure ja ambitsioonika projektiga,“ rõhutas Ratas.

Peaministri sõnul on valitsus täpsustunud investeeringuvajadusi arutanud ning otsustanud, et idapiiri taristu rajamisega tuleb edasi liikuda. „Tänu meie piirivalvurite professionaalsele tööle on illegaalsete piiriületuse arv aasta-aastalt vähenenud, kuid pidamaks kuritegevusega sammu, on oluline tõsta piirivalvamine 21. sajandi tasemele. Idapiiri väljaehitamine toob meie käsutusse radarid, sensorid ja videoseire võimekuse ning uudse tehnoloogilise lahendusena ka mehitamata lennuvahendid. Nende kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine on hädavajalik aitamaks piirivalvuritel oma tööd veelgi paremini teha,“ selgitas Ratas.

Peaministri sõnul on piiri väljaarendamine mitmeetapiline projekt, mille käigus rajatakse piiririba taristu ja ehitatakse välja tehnilised valvesüsteemid ning arendatakse ja häälestatakse vajalikud infosüsteemid. „Alanud aasta jooksul viiakse läbi maismaapiiri väljaehitamise hanked ning tuleval aastal peaksid senise kava kohaselt algama ehitustööd. Samal ajal hakatakse järk-järgult arendama tehnilist seirevõimet, mille osas on siseministeerium kaasanud partnerina Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (FRONTEX),“ ütles Ratas.

Peaminister tõdes, et idapiiri ehitus on keeruline ja rahamahukas. „Projekti suunamisel ja järelevalve tegemisel on juhtiv roll siseministeeriumil. Ehitusse Euroopa Liidu raha kaasamiseks on aga valitsus soovinud hinnata ka rahastuse taotlemise võimalikkust arvestades EL-i finantsperspektiivi,“ lõpetas peaminister.

Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 kilomeetrit, millest 135,6 km on maismaapiir. Valmiv idapiir on plaani kohaselt terves ulatuses kaetud tehnilise seire- ja valvevõimekusega.

Võrumaal avab reedel uksed 1,1 miljonit eurot maksma läinud Vastseliina päästekomando uus hoone.

Avamist tähistava lindi lõikavad läbi ja lausuvad kõne prominentsed kohalviibijad, kelle hulgas on ka siseminister Andres Anvelt ja päästeameti peadirektori asetäitja Kairi Rikko.

Vastseliinasse ehitatud komandohoone on esimene päästekomando tüüpprojekti järgi ehitatud hoone Eestis. Veel eelmisel kuul töötasid Vastseliina päästjad väga kitsastes oludes. Majas, mis oli ehitatud 1953. aastal, mida köeti ahjudega ja kus põrandaruumi oli 108 ruutmeetrit. Reedel avatava uue depoohoone netopind ulatub 756 ruutmeetrini.

RKAS ja Semuehitus AS sõlmisid mullu 18. aprillil Vastseliina päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd töövõtulepingu summas 1,1 miljonit eurot, summale lisandub käibemaks.

RKAS koostöös siseministeeriumi, päästeameti ja arhitektide liiduga korraldasid 2015. aastal ideekonkursi leidmaks parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda.

Hoone lahendus peab vastama teise grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele. Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga "Tuur", mille autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil.

Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti.

Märtsi lõpuks oli Eestis liiklusõnnetuste tagajärjel surma saanud 16 ja vigastada rohkem kui 320 inimest. Mullu sama perioodil hukkus 14 ja sai viga 330 liiklejat.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles, et nii nagu on hukkunute arv mullusega samal tasemel, pole ka õnnetuste ja viga saanute arv vähenenud.

"Suur osa hukkunutest olid ise sõidukites. Kolme kuuga sai liikluses surma kaks jalakäijat ja üks rattur," ütles Tikerpe PPA pressiesindaja vahendusel BNS-ile.

Märtsis hukkus üks jalakäija ja üks rattur ning kuu viimasel päeval Saaremaal juhtunud õnnetuse asjaolusid selgitatakse alles välja. 2017. aasta märtsis hukkus seitse inimest.

Tikerpe ütles, et jalakäijate jaoks kõige ohtlikum aeg ehk pime talveaeg on läbi saamas. "Kevade saabudes hakkavad juhtuma teist tüüpi õnnetused. Juhid muutuvad uljamaks ning kõige raskemad õnnetused toimuvad just sõiduautodega ning tihti sirgetel teelõikudel," rääkis politseiametnik.

Tikerpe lisas, et tänavu pole olnud päeva, mil ei tabatud ainsatki alkoholi tarvitanud juhti. "Joobes juhtimine ja sellest tingitud ohud pole kuhugi kadunud," märkis ta.

Kolme kuuga tabati rohkem kui pooltuhat alkoholi tarvitanud juhti, kellest 230 osas alustati kriminaalmenetlust.

Alkoholi tarvitanud juhi osalusel toimus kolme kuuga 89 õnnetust ning neis sai surma kaks ning vigastada 34 inimest. Mullu samal ajal oli nendes õnnetustes elu kaotanud kuus ja vigastada saanud 34 inimest.

Märtsi lõpuks oli juhtunud pea 250 inimkannatanuga õnnetust. Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi - 107 - juhtus Tallinnas. Ülejäänud Harjumaal juhtus neid 30 ja Tartumaal 25.

Politsei tuletab meelde, et kuigi talverehvid pole enam kohustuslikud, siis ei tasuks neid välja vahetada enne, kui saabuvad püsivad plusskraadid. Kui suverehvide mustrisügavus on enne alla panemist seaduses ette nähtud 1,6 millimeetrit, siis tuleb osta uus jooks, sest need ei pea tervet suve vastu.

Esmaspäeval alanud Kuperjanovi jalaväepataljoni väliõppusest Raba võtab osa ligi 700 kaitseväelast.

Esmaspäeval algas Võrumaal 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni väliõppus Raba 18, mille eesmärk on hinnata suurõppuseks Siil valmistuvate jalaväe- ja erialarühmade tegevusi erinevates lahinguliikides, edastas kaitseministeerium. Õppusest võtab osa ligi 700 kaitseväelast.

Õppus Raba kestab 5. aprillini.