Uus jäätmeseadus välistab konteineri harvema tühjenduse

PRÜGIVEDU • Alates möödunud aasta suvest kehtima hakanud uus jäätmeseadus välistab konteineri harvema tühjenduse, mis tõstab elanike prügiveokulusid. Toimetuse poole on pöördunud nördinud Võru linna elanikud, kes kurdavad, et seoses uue jäätmeveofirmaga muutus läinud aasta lõpus ka konteinerite tühjenduse kord. Kui seni oli võimalik lasta konteinerit tühjendada suisa iga 84 päeva tagant, siis nüüd on see võimalik ainult kuni 28 päeva tagant.

Näiteks kurtis üks Võru linna elanik, kuidas tal on 240-liitrine konteiner ja varasema kokkuleppega ASiga Ragn-Sells tühjendati konteinerit iga 84 päeva tagant. Tema tuttavatel tühjendati konteinerit 54 päeva tagant. Nüüd aga on Veolia puhul võimalik tühjendada ainult kuni 28 päeva tagant, selleks ajaks aga täitub ainult neljandik konteinerist. Prügi ei kogune eramajade omanikel palju, sest ajalehepaber põletatakse ahjus ära ja kartulikoored komposteeritakse või söödetakse loomadele.

Konteineri ühekordse äraveo hind on 3.40. Kui prügiveoauto käib senisest kolm korda tihemini, tuleb tasuda senisest enam ligi seitse eurot. Selle summa maksmisest saab hoiduda nii, et konteinerit välja ei pane. Ent ka siis tuleb prügiveofirmale tasuda tühisõidu eest, mille hind on üks euro.

Võru linnavalitsuse esindaja Marianne Mett põhjendas muutunud korda jäätmeseadusega, mille §71 lg 2 sätestab, et olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

Varasemalt oli kohalikule omavalitsusele antud õigus otsustada jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel eritingimuste andmine, näiteks vedu iga 84 päeva tagant, kuid vahepeal jõustunud jäätmeseaduse muudatuse järgi saab omavalitsus anda vabastusi ainult siis, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Uus kord ei sõltu jäätmevedajast, see oleks muutunud ka Ragn-Sellsi puhul. Edaspidi saab vabastusi anda vaid siis, kui kinnistut ei kasutata alaliselt või ajutiselt näiteks suvilate puhul.

Seaduse muudatus oli tingitud olukorrast, kus väga paljud omavalitsused andsid kergekäeliselt vabastusi selleks, et vältida pidevaid vaidlusi majaomanikega. Tulemuseks oli prügi metsaalustel ja kraavides ning korraldatud olmejäätmete veo hanke mahu oluline vähenemine.

„Kindlasti on palju majaomanikke, kellele selline seadusesäte pahameelt valmistab, kuid kõigile meeldivat lahendust ei suudeta ilmselt kunagi pakkuda,” edastas Mett linnavalitsuse seisukoha. Ta lisas, et positiivse poole pealt on ilmselt tänu regulaarsele ja kohustuslikule jäätmeveole Võru linnas vähenenud prügistatud kohad ning alanenud jäätmeveo teenustasu, näiteks hetkel maksab 140-liitrine konteiner Võrus 45 eurosenti, Haanjas aga on hind ilma korraldatud jäätmeveota lausa 6.09.