Haanja looduspargi kaitse tekitab jätkuvalt segadust

LOODUSKAITSE • Eelmisel nädalal toimusid kolmandat korda Haanja looduspargi kaitsekorralduskava rahvakoosolekud. Rõuges, Haanjas ja Võru vallas toimunud aruteludel tutvustati kohalikele kava ülesehitust ning anti võimalus küsimusteks ja ettepanekuteks.

Haanja rahvamajja kogunes selleks puhuks üle 30 maaomaniku, kelle küsimustele vastasid kava tellinud keskkonnaameti esindajad ning kava koostanud ASi Kobras ja Eesti maaülikooli esindajad. Maaomanike seas oli veel palju teadmatust selle kohta, millised tagajärjed kavaga kaasnevad.

Segadust tekitab eelkõige asjaolu, et koos kaitsekorralduskavaga koostatakse looduspargile ka uut kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on õigusakt, mis paneb täpselt paika kaitse-eesmärgid ning sellest tulenevad piirangud, õigused ja kohustused. Praegu kehtib Haanja looduspargis algselt 1993. aastal vastu võetud eeskiri, mida soovitakse ajakohastada.

Eelmisel nädalal oli arutlusel aga kaitsekorralduskava, mis on kaitse-eesmärkide täitmiseks vajalike tööde plaan. Keskkonnaametit esindavad Pille Saarnits, Jaanus Tanilsoo ja Taavi Tattar rõhutavad, et see ei sea kodanikele täiendavaid piiranguid ja kohustusi.

Nii kaitse-eeskirja kui sellest lähtuva kaitsekorralduskava tutvustamiseks on looduspargi alla jäävates valdades korraldatud kokku 17 koosolekut. Praeguse seisuga on nii eeskirja kui kava avalikud arutelud lõppenud, kuid selle nädala reedeni on võimalus teha ettepanekuid kaitsekorralduskava kohta.

Küsiti ka kaitse-eeskirja kohta

Hoolimata sellest, et rahvakoosoleku eesmärk oli kaitsekorralduskava arutamine, oli maaomanike peamiseks kaebuseks kaitse-eeskirjaga kaasnevad piirangud, mis raskendavad majandustegevust looduskaitse alla jäävatel aladel ja keelavad selle täielikult sihtkaitsevööndites. Vallaelanikud kurtsid, et kuigi kava eelnõus on ühe punktina välja toodud ka kohaliku elu arendamine, ei ole inimeste heaolu tagamisele haruldasi liike ja looduskooslusi kaitsvas dokumendis piisavalt tähelepanu pööratud.

Koosolekul sõna võtnute arvates tuleks kava jõustudes kohalikele pakkuda nõustamist, mis aitaks neil piirangute all hakkama saada. Võimaliku lahendusena pakuti välja koostöökoja või mittetulundusühingu loomine.

Muret tekitas ka piirangute mõju eramaa väärtusele. Haanja valla maaomanikud kartsid, et kaitse-eeskiri muudab nende omandi ostjatele ebaatraktiivseks. Segadust tõi juurde neile saadetud kiri, mille järgi on looduspargi alla jääva ala puhul riigil eesostuõigus ja sätestatud hinnast kallimalt ei tohi maad müüa. Keskkonnaameti esindajate sõnul jõustub antud reegel siiski vaid erandjuhtudel, sest riigil puudub rahaline ressurss looduspargi alla jäävate alade ostmiseks. ASi Kobras juhataja Urmas Uri lisas, et teistes Eesti loodusparkides on viimasel ajal eramaa hind tõusnud, sest ostjatele meeldib kaitse all oleva ala vaikus ja garantii, et naaberkrundile ei looda lärmakat arendusprojekti.

Haanja looduspark on ligi 17 000 hektari suurune ala, mis hõlmab suure osa Haanja ja Rõuge vallast ning osaliselt ka Võru, Vastseliina ja Lasva valda. Looduspargi eesmärk on hoida ja taastada ala maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Kuna 90 protsenti looduspargi alast on umbes 1400 eramaaomaniku valduses, on uue eeskirja ja sellest lähtuva kaitsekava koostamine tekitanud kohalikes märkimisväärset vastukaja.

Jõustumise korral kehtiks Haanja looduspargi kaitsekava 2012.–2021. aastani. Sisuliselt on kava keskkonnaameti ja RMK tööplaan, mis võimaldab neil eelarvet koostada ning fondidest rahastust taotleda.

Looduspargi kaitsekavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/haanja ja ettepanekuid saab esitada kuni 20. jaanuarini. Keskkonnaameti esindajad julgustavad jätkuvalt nende poole pöörduma kõiki neid, kel on eeskirja või kaitsekava kohta küsimusi.

Keskkonnaameti kommentaar

Kaitsekorralduskava on tööplaan. Esiteks tegi maaülikool koostöös ASiga Kobras selgeks, missugused tööd tuleb järgmise kümne aasta jooksul seatud väärtuste kaitseks teha; teiseks, mis on kõige olulisem, mis on vähem olulisem, kes peaks tegema ning kus ja kui palju; ning kolmandaks kui suuri investeeringuid tegemine nõuaks.

Ka koosolekutel tuli välja, et piisavalt ei ole selgitatud, kuidas see täpsemalt maaomanikku puudutab või maaomanik sellest kasu saab.

Kaitsekava annab maaomanikule võimalused ise taotleda igasugustest fondidest raha kavas ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Samas on olemas ka teine variant – kui ta annab nõusoleku, siis tehakse vajalik nii-öelda organiseeritud korras ära.