Warning: Attempt to read property "image_intro" on null in /data01/virt3788/domeenid/www.vorumaateataja.ee/htdocs/plugins/system/helixultimate/overrides/layouts/joomla/content/full_image.php on line 118

Veclaicenes tähistati 23. korda tundmatu Eesti sõduri haual vabariigi aastapäeva

Eesti sõjahaudade taastaja Lätis Uldis Veldre (vasakul) vestleb mälestusüritusel sõna võtnud Eesti patrioodi Valdur Raudvassariga. Foto: INNO TÄHISMAAMÄLESTUSPÄEV • Nädal tagasi, 23. veebruaril tähistati Veclaicene vallas Bardaskrogsis juba 23. korda metsa sees asuval tundmatu Eesti sõduri haual Eesti riigi aastapäeva. Mälestuspäeva juhtis Aluksne gümnaasiumi keele ja kirjanduse õpetaja Ilga Drozdova, sõnavõttudega astusid üles Aluksne keskkooli direktor Ilze Livina, vallavanem Iveta Vartukapteine, kaitseliidu Võru maleva pealik Kalev Ader, Aluksne jalaväekooli komandör Agris Jermacans ja sama kooli kaplan Davids Šterns ning Eesti asja ajaja Valdur Raudvassar.


Koosviibimisel sõna võtnud kaitseliidu Võru maleva pealik Kalev Ader meenutas möödunud aasta lubadust, et tänavuseks aastaks on tundmatu sõdur Lätist Eestisse ümber maetud, ent ta pidi tunnistama, et asi on veel pooleli. Samas tunnustas ta Lätis eestlaste sõjahaudu taastanud ja korrastanud Uldis Veldre aastakümnetepikkust tööd kaitseministeeriumi hõbemärgiga.Läti sõdurid auvalves tundmatu Eesti sõduri haual Bardaskrogsis. Taamal esineb ettekandega kaitseliidu Võru maleva pealik Kalev Ader.  Foto: INNO TÄHISMAA


Veldre on aastakümneid juhtinud Aluksne sõjahaudade hoolde komiteed. Tema eestvõttel on tähistatud Eesti piirist kümnekonna kilomeetri kaugusel Bardaskrogsis tundmatu Eesti sõduri haud. Eesti sõdur oli seal hukkunud 1919. aasta märtsis. Mingit suuremat lahingut seal tol ajal polnud, ent üks haavatud eestlane oli seal hinge heitnud ja selle koha peale maetud. 1960. aastate keskpaigas lõikas kohalik mees Oskar Maasik vana haua koha peal puu sisse risti ja 23 aastat tagasi ehk 1990. aastal hakati seal tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva. Aastate jooksul on mälestusmärgi säilitamisele kaasa aidanud ka eestlased, näiteks praeguse tammepuust risti tõi Aare Hõrn Missost, teeviida jaoks korraldasid eestlased annetuse. Vabariigi aastapäeva tähistamisel on alati kohal olnud naabervaldade, Haanja, Rõuge ja Misso esindajad.


Üritusel on aastaid osalenud Läti koolide lapsed, näiteks seekord esinesid lätikeelsete isamaaliste lauludega Jaunlaicene põhikooli õpilased. Mälestusürituse programmi eest vastutav Veclaicene rahvamaja juhataja Maia Rozite ütles, et Eestist on üritusel lapsed küll käinud, aga nad pole laulnud.


Lisaks vabariigi tähistamisele on Veclaicenes teinegi Eestiga seotud traditsioon ‒ iga-
aastane eestlaste päev augustis. Tänavu toimub eestlaste päev juba kuuendat korda.


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD