Piirikontroll kahjustab oma inimesi

Nagu nõukogude režiimile, nii on ka Eesti valitsusele omane pidada kõiki kodanikke vaikimisi kurjategijateks. Kuidagi muudmoodi ei saa põhjendada vabariigi valitsuse viimase mõne nädala samme, et kottida Eesti inimesi piiril.

Valitsuse sammud autopaagis sisse toodud kütuse pealt iga viimsegi kui sendi elanikelt kättesaamiseks on seda enam jaburad, et valdav osa neist, kes auto täispaagiga Venemaalt Eestisse saabuvad, on Vene numbrimärkidega sõidukid – veomasinad ja nii-öelda turistid, keda Eesti pool ei kontrolli.

Mis seal salata, Eesti tolli ennastsalgava tegevuse tõttu on Vene kodanikud saanud sellega veel ühe eelise lisaks juba üle kümne aasta kehtivale eelisjärjekorras piiriületusele. Eesti valitsuse samm aitab koostöös Vene valitsusega Eesti inimesed piirilt viimseni välja puksida, muutes piiriületuse venelaste eralõbuks.

Kuidas selline tegevus aitab täita Eesti valitsuse kohustust – kaitsta oma kodanike huvisid, seda ei tea ilmselt enam isegi jumal taevas.

Igasugune piirikontroll kahjustab eelkõige oma inimesi. Selle asjaolu parimaks tõestuseks oli pärast NSV Liidu lagunemist aastaid kehtinud Eesti-Läti piir. Enne läheb päike looja, kui ettevõtjad jõuavad ära rääkida kõik need õuduslood, mis nende kallal piiril toime pandi oma riigi piirivalvurite ja tolliametnike poolt.

Ja kes jõuaks kokku lugeda neid õnnetukesi, kes julgesid Vahur Kersna kombel mõnes metsatukas Läti piiri ületada ning selle eest kinni nabiti.

Ülimalt ranget piirikorda Lätiga põhjendati vajadusega kaitsta Eestit Läti marodööride eest. Kummaline on ainult see, et kui piir Lätiga pärast Euroopa Liidu Schengeni lepingu jõustumist Eestis lõpuks ära kaotati, ei kaitse Eesti kodanikke Läti pättide eest enam keegi. Vastupidi, Misso elanike väitel ilmutas politsei ülimat leigust seoses toimunud traktorivargusega, millega väideti seotud olevat lätlased.

Selle asemel, et oma saamatust tunnistada, ei pidanud politsei paljuks pookida omale külge lihtsate külameeste kangelasteod.