Arvestades asjaolu, et Eesti kaupade ja teenuste, eriti aga toidukaupade hinnatase sõltub otseselt hinnatasemest Soomes ning sealsed hinnad on kohati mitu korda kõrgemad, on Eesti toidukaupade hindadel veel kõvasti kasvuruumi.

Soomega võrdluses ei vasta tõele väited, et Eestis on toidukaup kallis. Vastupidi, toidukaup on poole odavam. See on ka põhjus, miks Soomest käib Eestis jätkuvalt kaubareisijaid, kokkuvõttes põhineb neil kaubareisijatel laevafirma Tallinki äriedu. Eestis pole kaupade ja teenuste hinnad küll enam kümme korda odavamad nagu 15 aastat tagasi, ent hinnavahe on jätkuvalt olemas ning see meelitab soomlasi endiselt Eestisse ostureisidele.

Teiselt poolt tähendab Soome kõrgem hinnatase, et toidukaupade hind pole Eestis veel oma lage saavutanud. Kuivõrd Eesti ja Soome on omavahel tihedalt seotud, Soome on Eesti suurim kaubanduspartner ning majanduslikult võib Eestit võrrelda Soome ühe maakonnaga, siis ühtlustuvad hinnad Eestis järk-järgult hindadega põhjanaabrite juures. Eesti tarbijale tähendab see toidukauba ligi kahekordset hinnatõusu lähemate aastate jooksul.

Eesti jaoks on kallima toidu puhul probleemiks elanike palgatase, mis jääb Soome omale mitu korda alla. Eestlane ei jaksa oma väikse palga juures osta Soome hinnaga kaupa, mistõttu pole ime, et inimesed otsivad võimalusi minna Soome tööle. Soome palgataseme juures tundub Eesti hinnatase madal ja inimesed saavad omale rohkem lubada, kui Eestis töötades.

Välismaale tööle minek omakorda avaldab survet siinsele tööjõuturule ja aitab kergitada palgataset. Tööandjatel pole lihtsalt enam võimalik leida Eestist väikse palgaga korralikku töötajat, seetõttu on hakatud üha valjemalt rääkima vajadusest tuua Eestisse sisse odavat välistööjõudu. Mida rohkem ja mida kiiremini inimesi lahkub Eestist välismaale tööle, seda kiiremini ning rohkem tõuseb Eestisse jäänud inimeste palgatase. Kõrgem palgatase hakkab omakorda meelitama Eestisse tagasi siit lahkunud inimesi.