Võru 1. põhikool – 220 õppeaastat täis tarkust ja loovust

Võru 1. põhikooli vilistlased oma koolipõlvest

MEENUTUSED • Kooli juubeliürituste raames käisid Võru 1. põhikooli vilistlased praegustele õpilastele oma kooliaega meenutamas. Võrumaa Teataja palus kolmel rääkimas käinud vilistlasel – Võru linnagalerii galerist Jana Huulil, hambaarstiks õppival Stefania Koppelil ja lemmikloomapoodi Sinu Sõber pidaval Kadri Nagelil kõige meeldejäävamaid hetki leheski meenutada.

Esimene kooliga seonduv mälestus või emotsioon

Jana Huul: Meenub väike hubane kool, uued sõbrad, kellest mõnega suhtlen praeguseni väga aktiivselt, mudilaskoor ja laulmine kirikus. Traditsioonilised veesõjad, klassiga tunnist põgenemine – neid tuli ka meil ette.

Meie ajal oli palju lapsi koolis. Mäletan, et vähemalt ühe aasta pidin koolis käima õhtuses vahetuses ehk siis pärast kella 13. See oli omaette kogemus. Elu oli siis kuidagi tagurpidi.
Loomulikult peab ära mainima meie kooli kõrval rohelises puumajas õppivaid tehnikumi poisse. Oi seda rõõmu, tüdrukud ikka jalutasid tol ajal tihedamini väljas ja nii mõnegi noormehega sai sõbrunetud. Mäletan, et kord sai tehnikumi poistega munasõda peetud. Õigemini nemad loopisid meid munadega ja meie … usun, et alla ei andnud. Ei mäleta, millega me vastasime.

Stefania Koppel: Mälestusi ja emotsioone on väga palju. Meenuvad ekskursioonid, kus sõideti või jalutati mõnda looduskaunisse kohta, istuti maha ja nositi teele kaasa pandud toidumoona; mihklilaat, kus sai isevalmistatud maiustusi osta ning vahetada. See ka, kuidas me moodustasime kaasõpilastega talvel väljas seistes südame; kuidas me tõime esimesel advendil kooli vanikuid ja panime nende vahele küünlaid põlema ning veel palju pisikesi südantsoojendavaid ja maagilisi hetki, mida jäin keskkoolis taga igatsema. Nende hetkede eest saan öelda suure „aitäh” meie toonasele huvijuhile, kelleks oli Merike Lipp.

Kadri Nagel: Mäletan, et koolimaja tundus toona väga suur ja kartsin seal ära eksida. Vanematest klassidest meenub, et meil oli väike klass – 17 õpilast, aga olime üpris lärmakad. Klass asus täpselt õpetajate toa ja direktori kabineti vahel, mis pidi poisse veidike taltsutama.

Esimene koolipäev

J. H.: Mäletan hästi valgeid põlvikuid, rohelist suurt nahast ranitsat, astrikimpu ja seda, et kõndisin kooli poole koos naabritüdrukuga.

K. N.: Esimest koolipäeva eriti ei mäleta. Meenub, et kartsin, aga tahtsin väga kooli minna. Mäletan veel laulu aktuselt – seda, mis vanasti vist nii-öelda kohustuslik oli: „O on ümmargune …”

Lemmikõppeaine ja lemmikõpetaja

J. H.: Olin koolis parasjagu krutskitega tüdruk – arvan, et vahetund oli ikka parim. Mäletan eredamalt käsitöötunde, matemaatikat.

K. N.: Eesti keel ja matemaatika. Lemmikõpetajatest võib välja tuua esimese klassijuhataja Pilvi Saarma, kes oli väga lahke ja mõnusa malbe häälega, ning Ene Kattai, kes jäi meelde konkreetsuse ja nooruslikkusega.

S. K.: Matemaatika. Lemmikõpetajaks Reet Suss. Ta võitis paljude minu endiste klassikaaslaste südamed, kui ta kolmandas ja neljandas klassis meiega tarkusi ning oskusi jagas, alustades ajaloost ja lõpetades kunstiõpetusega.