Vastseliina noortekeskus – ajaveetmiseks hea koht

KESKUS • Vastseliina noortekeskus sai alguse sellest, kui umbes kümme aastat tagasi käisid sealsed noored vallavanema juures sooviga endale kooskäimiskoht saada. Alguses pakuti ruume vallamaja läheduses olevasse majja, aga lõpuks saadi endale pind rahvamajja. Hakati üheskoos tegutsema. Esialgu käidi niisama koos. Ka praegune Vastseliina noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik käis koos teiste noortega keskuses. Käidi ringreisil Eestis, kus Merlis nägi noortekeskuse toimimist. Tehti maakondlik narkoennetusüritus, mis läks väga hästi ja kust saadi ka raha, et noortekeskusega jätkata. Mõned aastad tagasi kirjutas tollane valla noortejuht Inga Leelanss projekti, mis tõi Vastseliina noortele oma noortekeskuse maja.

2007. aastal oli Vastseliinas mitu trikiratturit. Lapsevanemad ja vald toetasid siseskatepargi rajamist. 2011. aasta aprillis valmis maja. Enne olid selles hoones, milles nüüd Vastseliina noortekeskus, kooli traktorid ja bussid. 2011. aasta maist on noortekeskus igapäevaselt avatud.
„Mina avasin uksed esimest korda 1. septembril 2011,” ütleb Merlis.

Noortekeskus on avatud kella 13.43–18.59. Noored leiavad, et see võiks rohkem lahti olla. Kõige rohkem rahvast käib ikka pärast kooli kuni õhtul kella 17. Eelis on kindlasti ka see, et keskus asub kooli kõrval.

Merlis Pajustik on ise Misso valla elanik. Vastseliina tuli ta seitsmendasse klassi õppima. Ta kuulus ka õpilasesindusse. „Olen sellest ajast peale noortega tegelenud. Mul on sellest oma nägemus. Oleme koostööd teinud erinevate Eesti noortekeskustega,” räägib Merlis ning lisab, et noorsootööd ta õppinud ei ole, küll aga keemiat ja psühholoogiat. Praegu aga osaleb ta aasta lõpuni kestval noorsootöötajate põhioskuste ja -teadmiste koolitusprogrammis. Ühtlasi on ta tegelenud ka müügitööga.

Vastseliina noortekeskus igapäevaselt registripäevikut ei pea ja liikmeskonna süsteemi neil ei ole. Tehakse pistelist statistikat, mis näitab, et päevas külastab keskust 30–50 noort. Poisse on oluliselt rohkem ja küllap ka sellepärast, et keskuses on suurepärane jõusaal. Küll toimuvad seal ka teisipäevased naistetrennid. Põhiliselt käivad keskuses sellises vanuses lapsed-noored, kes on parajasti 3.–10. klassis.

Merlis ütleb, et kui keegi midagi korraldada tahab, ütleb ta peaaegu alati selle peale „jah” ja sõna „ei” kuuleb keskuses haruharva. Keskuses toimub ka palju maakondlikke üritusi. Üks suur grupp – Võru trikiratturid – käib sügisest kevadeni Vastseliinas rattaga trikitamas.

Koostöö

Hea koostöö on Vastseliina noortekeskusel valla, kooli ja rahvamajaga. Kõige rohkem suheldakse Võru noortekeskusega. Võeti osa ka Euroopa Sotsiaalfondi projektist, kus Vastseliina noorte huvitegevuseks oli meisterdamine, samuti erinevad tööelu tutvustavad tegevused. Sealt saadi palju raha, tänu millele said noored kevadel kaks kuud tasuta hiphopiringis käia. „Koostöö on üsna hea,” nendib Merlis.

„Noored käivad siin, et teed-kohvi juua ja suhelda, ka netis käiakse. Eelmisest talvest juuni alguseni olid meile Meremäe valla trikirattasõiduvahendid kasutada antud. Selleks talveks soovime saada oma sõiduvahendeid ja uut trikirattaparki. Mängitakse lauatennist, piljardit, õhuhokit, vaadatakse filme. See on hea koht, kuhu tulla,” tõdeb Merlis ning ütleb, et noored võiksid ja saavad siin palju asju ära teha, vastavalt oma huvidele.

Toimub palju

ESFi projekti raames oli eelmisel aastal Vastseliina noortekeskusel palju väljasõite. Käidi Tartus ekskursioonidel, Ahhaa keskuses, politseis, Koidula piiripunktis jne. Kevadel oli IT-öö, kohal käis robootikaklubi, otsiti erinevaid IT-lahendusi, mis aitavad koolielu paremaks muuta.

„Ürituste korraldamisel peab palju arvestama kooliga. Kooli juhtkonnaga tuleb pidevalt suhelda, et ei tekiks olukorda, kus kaks üritust toimuvad samal ajal, nii koolis kui ka noortekeskuses. Üritust ei korraldata ürituste pärast, vaid ikka seepärast, et noortel neist kasu oleks,” ütleb Merlis.
Vastseliinas on käimas ka valla noorsootöö kvaliteedi hindamine. „Tahaks vallale uut noorsootöö arengukava kokku panna, mis oleks sisuline ja reaalne,” lausub Merlis.

Suurem üritus on kindlasti trikirattavõistlus. Eelmisel korral oli ligi 20 võistlejat ja umbes 80 pealtvaatajat üle Eesti. Igakuiselt on ka selline öö, kus noored jäävad keskusesse ööseks. Plaanis on teha ka õuduste öö, milleks loodetakse valmis teha ka oma õudusfilm. Vaadatakse õudusfilme ja mängitakse jubedaid mänge. Novembris toimub koos kooliga ka isadepäevaüritus. Toimub mitmeid laagreid. Suvel oli näiteks teatrilaager koos kohaliku näiteringi ja Tartu Lille maja noortekeskusega.

Vastseliina noortekeskuse maja plaanitakse väljastpoolt grafititega kaunistada. „Siis oleks hoone noortepärasem, mitte kui laohoone,” naljatab Merlis.

Noortejuhatusse kuulumine on eelis!

Plaan on käima tõmmata noortekeskuse noortejuhatust. Nii otsitakse erinevatesse valdkondadesse erinevaid noori, kes hakkavad oma valdkondade raames erisuguseid tegevusi tegema. Neile koostatakse ka vabatahtliku passid. Eelarvesse tahetakse tuua ka kõige enam noortekeskusse panustanud vabatahtlike tasustamine.

Eelmisel aastal oli „Tahan noortekat aidata” raames kümme-15 noort, kes pidid avaldusi esitama ja vähemalt ühe ürituse aastas tegema. Neile on antud kamba peale üks noortekeskuse võti, mis lubab neil ruume kasutada kokkulepitud reeglite piires. Nad aitavad erinevaid asju teha. Samuti oleksid nad abiks noortekeskuse juhatusele.

„Neil saab olema palju eeliseid. Näiteks saavad nad tasuta jõusaali kasutada. Muidu tuleb noorel jõusaalis käimise eest maksta 50 senti nädalas. Ühtlasi on võimalik sünnipäevi tasuta pidada. Eeliseid on palju. Põhiline, et nad saaksid aru, et neid väärtustatakse,” räägib Merlis.

Et noori käima saada, tuleb kõvasti vaeva näha!

„Tegelikult on tarvis noortele üpris palju nii-öelda pinda käia, et neid kuskile saada. Mõnikord ei tulda kohale, sest ehk on ägedam kodus arvuti taga olla. Üksi on maja ja noori üsna keeruline hallata. Paraku jõuab vähem selle arvelt ära teha, kui tahaks. Teen noortele kaks korda nädalas jalgpallitrenni. Majas jätkub ka fotokursus, gümnaasiumi haridustehnoloogi Tiim Salumägiga koostöös toimub koolimaja arvutiklassis arvutimängude valmistamise kursus. Hiljem tahaks ka telefoni appe teha ja programmeerimist õpetada,” tõdeb Merlis.

Kui noored midagi teevad, nad ka õpivad. Tihtipeale kuuleb Merlis järgmist: „Merlis, kõigel ei pea mingi konks juures olema!” Merlise arvates on nii, et kui midagi tahad, pead ka vastu andma. Paraku tahetakse asju lihtsalt saada.

Vaheajanädalal on Vastseliina noortekeskus kinni, sest Merlis läheb Tallinnasse rahvusvahelisse laagrisse, kus õpetatakse, kuidas teha rahvusvahelist noorsootööd. „Tulevikus on plaanis kindlasti rahvusvahelist koostööd teha,” lubab Merlis.

Igale noortekeskusele oma nišš?

„Iga noortekeskus võiks valida endale välja kindla niši, millega tegeleda. Nii ei teeks kõik noortekeskused samu asju. Lihtsam on kellelegi külla sõita ja üheskoos aega sisustada. Meie tahame keskenduda noorte tänavakultuurile. Samas oleks ka tehnoloogia pool: IT, arvutid, multimeedia jne,” arvab Merlis.

Vastseliina noortekeskus on tõepoolest üks suur ja tore koht. Seal on palju ruume: jõusaal, noortekohvik, väikeste ruum, tšillimise ja hängimise ruum, mängude ruum, multimeedia stuudio ning skatepark.