Peagi kattub kalameeste poolt palavalt armastatud Tamula järv jääga ning meelitab õngega mehi ja naisi jääpüüki harrastama. Foto: Aigar Nagel

Novembri algus tõi Kirde-Eestisse esimese kerge lumevaiba. Porilompidele tekkinud jääkoorikut võis märgata ka Lõuna-Eesti kandis. See kõik ajab vere vemmeldama kirglikel kalastusfännidel.

Et tormijooksu õhukesele jääle vähendada, räägib Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue väga täpselt külma vette kukkumise karmidest ja kiiretest tagajärgedest. Päästeamet lisab omalt poolt, kui palju on selle eriti rammusa talvise haugi jahil mehi ja naisi oma elu ülikülma vette jätnud.

Riskirühmad suuremas ohus

Erialalt erakorralise meditsiini arst dr Annika Uue selgitab, mis juhtub inimese kehaga, kui ta kukub läbi õhukese jää külma vette. „Esimeste sekunditega tekib niinimetatud külmašokk: pindmised veresooned tõmbuvad kokku, tekib südamekloppimine, vererõhu tõus ja hingeldamine. Selline olukord on ohtlik enne nõrgestatud organismile.” Näitena toob ta kõrgvererõhutõbe põdevad inimesed, südamepuudulikkusega või rütmihäiretega inimesed.

„Võib tekkida kontrollimatu vererõhu tõus, eluohtlikud rütmihäired. Kuni minuti jooksul esmane reaktsioon möödub. Siis on võimalik inimesel kutsuda abi, otsida abivahendit pinnal püsimiseks või püüda ujuda. Alajahtumine tekib 20–30 minutiga,” hoiatab dr Uue lühikese reageerimisaja eest.