Möödunud aastal sai liiklusõnnetustes surma 67 ning vigastada 1823 inimest – traagilisimad kolm kuud olid jaanuar, juuni ja juuli, kui hukkus kokku 31 inimest.

"Liikluspilt pole viimastel aastatel paremaks läinud. 2015. aastal hukkus liikluses sama palju inimesi kui mullu. 2017. aastal oli liiklussurmasid tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu õnnele, mitte üldise liikluspildi paranemine, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus mullusega. Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo BNS-ile.

"Suvi ja talv on läbi aastate olnud liikluses rasked. Suvi seepärast, et hea ilm paneb inimesi impulsiivsemalt käituma. Talvel satuvad sõidukid rohkem plekimõlkimistesse, mis pole enamasti raskete tagajärgedega. Sügis ja talv on jalakäijatel ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks," selgitas Loigo ning lisas, et augustis ja septembris suunati politseinikud maanteedele suuremas mahus kiirust mõõtma ja liiklust rahustama.

"Liikluspilt muutus rahulikumaks, kuid raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju. Õnnetuste arv igatahes vähenes," märkis Loigo.

Ta lisas, et politsei suudab sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik. Loigo sõnul juhtub kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi tiheasustusega piirkondades.

"Pooled neist juhtusid Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik aga Tartumaal. Liiklustihedus ja liiklejate arv mõjutab selgelt õnnetuste arvu," ütles Loigo.
 
2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, mullu aga kuus.

"Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on aga nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte," nentis Loigo.
 
Eelmisel aastal kõrvaldati juhtimiselt 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Möödunud aastal tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.

67 hukkunust kolmandik ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.

Jalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus eelmisel aastal neli, 2017. aastal kaks, 2016. aastal viis ning 2015. aastal kolm. Veoauto osalusel juhtunud õnnetustes hukkus 18 inimest, mullu kümme, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.

Kiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. 2018. aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul.