Kui liikluses vigastada saanute arv on tänavu seitsme kuu järel püsinud enam-vähem mullusel tasemel, siis hukkunute arv on politseinike rõõmuks oluliselt vähenenud.

Tänavu jaanuarist juulini juhtus Eesti teedel 806 rasket liiklusõnnetust, mida on 72 võrra vähem kui aasta varem sama ajaga. Tänavu on liikluses viga saanuid 1026 ja hukkunuid 33, mullu olid need näitajad samal perioodil vastavalt 1081 ja 48, selgub politsei- ja piirivalveameti esialgsetest andmetest. Seega on hukkunuid koguni 15 võrra vähem. 

Joobes juhtide süül on tänavu juhtunud 287 rasket liiklusõnnetust, milles on viga saanuid 76 ja hukkunuid viis. Mullu põhjustasid roolijoodikud seitsme kuuga 297 avariid, milles said vigastada 110 ja hukkus kaheksa inimest.

Jalakäijatega on tänavu juhtunud 166 rasket õnnetust ning täpselt sama palju oli neid ka mullu. Tänavu on liikluses elu kaotanud üheksa jalakäiat ja 165 on saanud vigastada. Mullu olid need näitajad vastavalt seitse ja 163.

Võrreldes mullusega on olukord paranenud tsikliõnnetuste osas. Kui mullu oli neid jaanuarist juulini 82, milles hukkus neli ja said vigastada 91 inimest, siis tänav on mootorrattad sattunud avariidesse 52 juhul, tuues 55 inimesele vigastusi ja nõudes ühe inimelu. Seevastu jalgrattaõnnetusi on tänavu veidi rohkem, kokku 141 mulluse 133 vastu. Tänavu on liikluses hukkunud kaks ratturit ja viga saanuid on olnud 137, mullu olid need näitajad vastavalt kaks ja 130.

Tänavu on suurenenud ka busside osalusel toimunud rasked õnnetused. Kokku on selliseid olnud 64 ja neis on hukkunud üks inimene ning viga saanuid on 125. Mullu oli aasta esimese seitsme kuuga bussiõnnetusi 53, milles hukkus üks ja said vigastada 75 inimest.