Võru Tamula järves pole vähid päris lõplikult kadunud. Vaata täpsemalt videost, kuidas noormehed vähi kinni püüdsid. 

Vikipeedia kirjutab vähkide väljasuremise kohta nii:

Kuni 19. sajandi lõpuni olid Eesti siseveekogud väga vähirikkad. Siis algas aga vähivarude kiire vähenemine, mida soodustas eriti sajandivahetusel Eestisse jõudnud vähikatk, mis tabas esimeses järjekorras Peipsi-Võrtsjärve vesikonda. Mõneti toetas arvukuse langust ka vee reostumine, jõgede süvendamine, maaparandustööd, röövpüük jms. Seepärast seati sisse vähkide alammõõt ja püügi keeluaeg ning hiljem lühendati lubatud püügihooaega veelgi. Vähkide arvukus jätkas siiski langust.

Tänapäeval on jõevähk levinud paljudes Eesti veekogudes nii mandril kui ka saartel, kuid enamikus neist on vähearvukas. Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kuhu vähikatk jõudis alles aastal 2006

Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid – ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes.