MAA(HINGE)ELU > See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnest meest, kes kõndis vankri kõrval. Nii algab „Tõde ja õigus” ja kui film sellest valmis saab, siis saab näha vankrit vedamas Kemmit, kellel künnipäeva eel Tsirgumäe külas külas käisime.

Kemmi ja Stehvi

Kemmi on 2008. aastal sündinud raskeveohobune ja peatselt saavad temast teada ja teda näha tuhanded, sajad tuhanded „Tõe ja õiguse” filmi vaatajad. Kemmi kindlasti ei solvu, kui teda esilinastusele ei kutsuta. Kemmi tunneb mõnu vabast elust Tsirgumäel ja oma kaaslasest koer Stehvist. Adra ees astumine, niiduki või palkide vedamine on tema jaoks mõnus vaheldus. Stehvi on lihtsalt rõõmus, et tal on nii suur-suur sõber nimega Kemmi.