GALERII Endine Võru tööstustehnikumi hoone on varisemisohtlik – mis saab edasi?

TONDILOSS > Värvika ajalooga endine Võru tööstustenikumile kuulunud hoone näeb täna renoveeritud Võru gümnaasiumi kõrval välja justkui Prantsuse kirjaniku võrdlus raamatust „Kaunitar ja koletis”.

Võru keskväljaku taastamistööde käigus mahavõetud puude järel paljastus inetu vaatepilt: roheliseks tondilossiks kutsutud hoone on aastaid seisnud tühjana, kinnilöödud akendega kahekorruseline puumaja ootab aga oma saatust.

Rohelisest tondilossist valgeks luigeks?

Ettevõtja ja hoone omanik Rait Viitkar on hoone olukorrast teadlik. „Me tegutseme. Praegu tegeleme väga tõsiselt sellega, mis selle hoonega saab, et Seminari platsi ääres olev majade ansambel jääks alles, aga see hoone on väga palju saanud tulekahjus kahjustada.

Ma sain niipalju aru, et hoone on varisemisohtlik ja suure tõenäosusega taastamisele ei lähe,” on Viitkari hinnang Võrumaa Teatajale antud intervjuus.

Ka linnavalitsus on juba pikalt olnud Seminari tänava 1a hoone seisukorra pärast mures. Lisaks sellele, et lagunenud hoone rikub linnapilti, mis on pärast keskväljaku ehitusega alustamist veelgi avardunud, on linnavalitsusel suur mure hoone avariiohtliku seisukorra tõttu. „Kuna aja jooksul on maja saanud ulatuslikke niiskuskahjustusi, mistõttu on hoonet jäigastavad vahelaed sisse varisenud, siis on meil eriti suur mure, et keskväljaku ehitusel kasutatavate ehitusmasinate vibratsioon võib esile kutsuda tänavapoolse pikiseina varingu,” on linnapea Anti Allase arvamus. „Sama mure oli ka 2014. aastal Võru gümnaasiumi ehitusel, siis sai tehtud ka kiri muinsuskaitseametile, kus sai kirjeldatud omaniku ja linnavalitsuse huvi, et hoone oma avariiohtlikkuse tõttu lammutataks. Muinsuskaitseamet luba lammutamiseks ei andnud,” märgib Allas.

Muinsukaitseameti ekspertiis teeb lõpliku otsuse

Võru linnavalitsus on korduvalt teavitanud probleemist nii omanikku kui muinsuskaitseametit  ning reaalselt osapooled hoones kokku viinud. Sellest lähtuvalt on muinsuskaitse viinud läbi hoone ekspertiisi. Linnapea sõnul on linn huvitatud, et kõnealune krunt oleks reaalselt kasutuses ja täidetud sobiva kas rekonstrueeritud või uue hoonestusega. „Loodame, et muinsuskaitse ja hoone omanik jõuavad mõistliku kokkuleppeni, mille tulemusel saab kinnistu uue ja korraliku väljanägemise,” selgitab Allas. Hoone omaniku Viitkari sõnul seisab hetkel asi muinsuskaitse taga, kellelt ta ootab ekspertiisi vastust: „Muinsuskaitse pole oma otsust teinud.” Küsimuse peale, mida plaanib omanik ise majaga ette võtta, ütleb Viitkar, et on avatud pakkumistele. „Kõik oleneb hinnast,” lisab ta. „Mul ei ole hetkel veel ekspertiis käes. Teen kõik selleks, et maja oleks ilus, aga kui muinsuskaitse ütleb, et mul ei ole mõtet seda taastada, siis läheb see lammutamisele,” ütleb omanik.

Inetu vaatepilt

„Kui kellelgi riivab see silma, siis ma ei saa sinna mitte midagi parata,” ütleb Viitkar. „Ehitajaid on hoiatatud, et hoone võib kokku kukkuda. Aga kukkugu, mis siis teha. Gravitatsiooni vastu ei saa,” ütleb Viitkar nõutult. „Ma kiidan linnavalitsust, linnapead ja muinsuskaitset – nad on asjalikud ja saavad aru olukorra tõsidusest. Ma ei süüdista kedagi. Eks nad saavad aru, et see hoone ei ole väga väärtuslik, mida säilitada,” lisab ta.

Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Mirja Ots on asjaga kursis, kuid oli intervjuu  tegemise hetkel puhkusel. Küsimustele seoses Seminari 1a hoone ekspertiisi kohta, mis tehti juba 27. juunil, vastas tema asendaja Põlvamaa vaneminspektor Anu Lepp. Lepa sõnul on Seminari 1a hoone Võru kesklinnas avariilises seisukorras ja varinguohtlik. Viimasel objektiülevaatusel arutati koos muinsuskaitseameti ja linnavalitsuse esindajaga varinguohu vähendamise ja hoone toetamise võimaluste üle. Selle ülevaatuse põhjal koostas muinsuskaitseameti järelevalveosakonna insener-konsultant Virgo Eiche aruande, kus on ära toodud hoone tehniline seisukord ning esmased hädavajalikud ehituslikud tegevused hoone avariiohtlikkuse likvideerimiseks ja selle edasise hävingu peatamiseks. Aruanne on saadetud tutvumiseks ka hoone omanikule ja Võru linnavalitsusele. Järgmiseks oluliseks sammuks oleks, et omanikul on vaja jõuda otsusele hoone tuleviku osas ning oma visioon kooskõlastada ka linnavalitsuse ja muinsuskaitseametiga. Alles seejärel saab hakata arutama, kuidas edasi minna.

Võru linn on öelnud, et kuna kõik väljakut ümbritsevad hooned asuvad Võru vanalinna muinsuskaitsealal, siis on hoone omanikul võimalik linnavalitsuselt taotleda toetust muinsuskaitsealal paikneva hoone restaureerimiseks. Samuti on linnal võimalik aidata igati kaasa hoone restaureerimiseks vajalike dokumentide hankimisel ja vormistamisel.

Mis on omanik Viitkari seisukoht?

„Esmane vaatlus ütleb tõesti, et asi on hull. Kõik on läbi mädanenud. Õnneks on seal praegu ehitustander ja inimestel pole sinna ka praegu asja,” räägib omanik. Viitkari sõnul on hoopis kahetsusväärne, et niigi varisemisohtlikus hoone ümbruses käiakse ja pekstakse aknaid sisse. „Kui ma konserveerin hoone, panen signalisatsiooni peale, siis ikka peavad käima seal mingisugused vandaalid aknaid lõhkumas. Ma ei ole kellelegi võlgu, et mulle peaks kätte maksma. See on näotu ja ajab hinge täis. Üks kord kuus käiakse seal aknaid vahetamas ja kõik kivid koristatakse ära, et ei oleks midagi võtta. See, kes seda teeb, visaku enda aknad sisse,” on omanik pahane.

Küsimuse peale, mis põhjusel hoone soetatud sai, vastas omanik Viitkar, et tal olid tõsised plaanid, aga vahepealse ajaga on palju muutunud. „Rahvastiku arv on muutunud. Võrus ei ole inimesi. Ja selles ei ole Võru linn süüdi, vaid regionaalpoliitika,” ütleb ta.

Mis aga saab edaspidi hoonega – kas läheb lammutamisele või asendatatakse uue hoonega, jääb veel tänaseni lahtiseks. Loodame, et nii hoone omanik kui muinsuskaitse jõuavad mõistliku kokkuleppeni, sest tegemist ei ole mitte enam inetu vaatepildiga, vaid linnakodanikele ohtliku hoonestusega.