President rõhutas hariduse ja kultuuri olulisust ühiskonnas

Kadriorus roosiajas esmaspäeval Eesti iseseisvuse 27. aastapäeva kõnes rõhutas president Kersti Kaljulaid hariduse ja kultuuri olulisust ühiskonnas ning julgustas kõikide elualade inimesiriigi tuleviku osas kaasa rääkima ning poliitikas osalema.

„ Läbi hästi korraldatud ja ühtlase tasemega koolivõrgu käib uue põlvkonna lootuste loomine. /…/ Haridus, eesti kultuurist osasaamisele toetuv silmaring, teaduslik mõtteviis – nendeta me head ühiskonda ei ehita,“ sõnas Kaljulaid. "Kuigi me ei suuda nagunii anda oma lastele kõiki neid teadmisi, mida neil 30 aasta pärast iga päev vaja läheb, saame me neile anda demokraatlike väärtuste kompassi. Nii saame aidata ühiskonnana ja ühiskonnas toime tulla, ükskõik mis meie lapsi tulevikus ees ootab."

President tõi välja, et just kultuur on see, mis aitab hetkeks lähemale jõuda sellele ühiskondlikule ideaalile, mil ollakse ära vaieldud ja üksteisega nõus, koosmeeles. „Nii ei saa olla iga päev, aga vahel võime seda endale lubada. Laulu- ja tantsupeol. Pärnus, Järvide festivalil. Konrad Mägi näitusel. Juu jääbil. Suveetendustel kõikjal Eestis. Vastavalt igaühe maitsele.  Kontserdilt, etenduselt või näituselt lahkume ikka mõnusa tundega hinges, enamasti mõtlemata, et käisime just kodusel kultuurilättel hinge kosutamas, aga siiski ilmselgelt kosutatuna,“ ütles Kaljulaid.

Kõne lõpuosas julgustas riigipea inimesi aktiivsemalt kaasa rääkima ja poliitikas osalema. „Me peame vaidlema oma tuleviku. Need, kes Eesti tulevikust hoolivad, ei saa öelda, et poliitika neile ei meeldi. Kui me ise ei tee, tehakse meie eest. Kui liiga vähe Eesti inimesi tahab teha Eesti poliitikat,  siis on me riigi tulevik tõepoolest tõsiselt ohus. /…/ Teadlaste, kirjanike, inseneride, ajakirjanike, õpetajate ja arstide aeg Eesti poliitikas ei ole möödas. Vastupidi, me vajame teid. Demokraatlik protsess on sama piinarikas kui loominguline protsess, sama keeruline kui teaduslik eksperiment, sama riskantne nagu ajuoperatsioon - aga ka sama vajalik,“ sõnas president.

Iseseisvuse taastamise tänukivi pälvis Ivo Linna

President Kersti Kaljulaid andis esmaspäeval Kadriorus toimunud iseseisvuse taastamise 27. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle traditsioonilise tänukivi iseseisvuse taastamisel olulist rolli mänginud inimesele – tänavu pälvis selle laulja Ivo Linna.

Iga aasta 20. augustil annab riigipea välja 1991. aastal Toompead kaitsnud rahnust murtud tänukivi, millega tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kellel on olnud iseseisvuse taastamisel oluline roll. Traditsiooni algatas president Ilves 2007. aastal ja varasemalt on on tänukivi saanud Heinz Valk 2007. aastal, Lagle Parek 2008. aastal, teletorni kaitsjad 2009. aastal, Jüri Leesment ja postuumselt Alo Mattiisen 2010. aastal, 20. augustil 1991 ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanud 2011. aastal, muinsuskaitseliikumine 2012. aastal, Eesti iseseisvuse taastamise aegne Eesti ajakirjandus 2013. aastal, Kaitseliit 2014. aatal, 40 kirja algatajad 2015. aastal, loomeliidud 2016. aastal ning Hando Runnel mullu.