Menu

9-aastase lapse ärev kõne päästis kõige hullemast

  • Kirjutas Lõuna prefektuuri Facebook

Foto on illustratiivne

Seitse last eksivad Lõuna-Eesti metsa, satuvad hätta... ja pääsevad! Sest nendega koos olnud 9-aastane Stenar ei jäänud käed rüpes istuma – tegutses, järgis juhiseid ja aitas sellega kõik teisedki lapsed tervelt metsast välja.

Kõik sai alguse 10. jaanuari õhtupoolikul, kui hädaabinumbril laekus lapselt ärev kõne: „Me oleme metsa eksinud!“

Kuulda oli laste juttu, samas ka nuttu. Eksinud lapsi oli kokku seitse. Tasapisi selgus, et lapsed olid rabas matkal ning matkajuht andis lastele loa enne kojusõitu veidi veel rabaservas omapäi jalutada. Lapsed liikusid aga peatuskohast kaugemale ja kaotasid tagasitee. Nad seiklesid mitu tundi, kuni tuli kõne hädaabinumbrile. Helistas 9-aastane Stenar: „Me ei tea, kus oleme. Siin on selline pulkadest tehtud rada,“ kirjeldas ta. Taustal oli kuulda teiste laste nuttu: mõni kaebas tühja kõhu üle, teine arvas pimeduses nägevat karu. Lapsed olid hirmul ega teadnud, kas ja mis neist saab.

Politseiga suhelnud 9-aastane Stenar säilitas aga rahu ja püüdis teha nagu soovitati: hoida sõpradega kokku ning liikuda lumes jälgi pidi tagasi esimese pinkide või matkamajaga peatuskohani. Ja nii välistada, et lapsed uisapäisa kaugemasse võpsikusse satuvad. Positsioneerimine andis aimu, et lapsed on Meenikunno rabas. Raadiojaamas väljakutset kuulnud piirivalve kiirreageerijad olid lähistel ning liikusid raba poole. Õhtu oli juba pime ja ilm külm. Kuna Stenari telefoniaku pidavat peagi tühjaks saama, soovitas korrapidaja kõnede vahepeal telefoni põues soojas hoida, et akut säästa. Nii poiss ka tegi.

Piirivalve kiirreageerijad liikusid lastele vastu lootuses leida see peatuskoht või matkamaja, kuhu nad pidanuks tagasi jõudma. Leiti kamp väsinud, kuid rõõmsaid lapsi, kes pandi piirivalvebussi sooja. Kogu lugu võinukski siinkohal õnneliku punkti saada, kui poleks ilmnenud, et kaks last sellest grupist on puudu... 😲

Piirivalve kiirreageerijad vaatasid termokaameraga rabaala läbi, kuid ühtki soojalaiku vastu ei kumanud. Maastikul edasi liikudes hõigati lapsi mõnda aega, kuni lõpuks kostus taamalt vastu heledamaid hääli – taskulampidega maastikku valgustades õnnestus lõpuks üles leida needki kaks grupist lahku läinud poissi.

Ajal, mil lapsed olid eksinud, valdas neid arusaadavalt hirm. Nüüd, piirivalvurite soojas bussis istudes oli hirm aga sekundiga kadunud ning elevust pakkus hoopis vilkurite-disko, mida lastele hea tuju taasloomiseks ette mängiti. Pealekauba said nad matkakohta tagasi jõudnuna suud magusaks mesikäpa kommidest ja kõhu täis pajal ammu oodanud supist.

Mõistagi on selles loos gramm või ka kilo moraali: olgu lapsed loodussõbrad, matkasellid või muidu pealtnäha asjalikud ja isetoimivad – nende eest vastutuse võtnud täiskasvanul peab jaguma silmi ja kõrvu igas ilmakaares nii, et ükski laps ära ei eksi ja ohtu ei satu. Samas on südantsoojendav teada, et on lapsi, kes ei kaota keerulises olukorras pead, aitavad oma kaaslasi ning kriitilisel hetkel teavad ja oskavad abi küsida ka politseilt.

Kommentaarid   

+5 #1 Olga Nuusberg 2019-01-12 09:38
Mis matkajuht see on, kes lapsed kolama lubas, ajapiirangut ei seadnud ning ise koheselt kadumisele ei reageerinud? Meenikunnos on üks laudrada, sellel liigeldes on võimatu eksida.
Tsiteeri | ebasobiv
+5 #2 Merle Kõlu 2019-01-12 09:39
Mida tegi ja mismoodi reageeris laste kadumisele matkajuht ise ? Nagu mitte midagi ei teinud või... ? Siit jääb mulje, et matkajuhti üldse ei huvitanud, kus lapsed on. Poiss aga oli igati tubli.
Tsiteeri | ebasobiv
+10 #3 Elmuth 2019-01-12 10:19
Mina ei saa aru, lapsed longivad linnas ringi, nüüd juba metsades ka. Minu lapselapsed tulevad vanaisale appi. Leian neile tegevust alati, lumekoristus värske õhus jne. Kasvavad inimesteks aga kelleks kasvavad need lonkijad. Täna peavad mõlemad tulema tüdruk poisiga, juba ootan pikisilmi. Tüdruku panen kaerahelbe küpsiseid tegema aga poisiga läheme meta kuueoksi tooma. Jänesed kimbutavad noort õunapuud ja pisi kohustus on õunapuu kaitsta. Näete, hudist räägid vaatad agnast minu hundikesed tulevadki. Vanaisal rõõmu kui palju. Inimesed, kasvatage lepsed, inimesed inimesteks mitte lõngusteks.
Tsiteeri | ebasobiv
+8 #4 Mai 2019-01-12 10:37
Mind huvitab mis raha võetakse lastelt kui käivad matkal. Kas sellised rumalad matkajuhid panevad raha oma tasku.
Tsiteeri | ebasobiv
+9 #5 Naine Antslast 2019-01-12 12:22
Mis selle jutu põhimõte oli nii pikk 4 A nelja lehte. Teiseks nii suured lapsed igapäev näpud ja nina telefonis kas nad olid Kuldre koolist või. Teiseks õpetaja või matkajuht oli kindlasti Jämejalast.
Tsiteeri | ebasobiv
+5 #6 Mesikäpp 2019-01-12 16:25
Tekkib küsimus kas matkajuht üldse oli pädev või oli napsune?
Tsiteeri | ebasobiv
+6 #7 Maarja Tuimann 2019-01-13 09:17
Tubli või mitte, aga loodusõpetuses paneks kõigile "kahed" - nemad näevad põõsas karu
Tsiteeri | ebasobiv

LOE VEEL

LOE VEEL

Viimase hetke pakkumine

15 PÄEVA ENIMLOETUD