Alates 27. märtsist toimuvad Räpina maantee Vilja ja Pikk tänavate ning linnapiiri vahelisel lõigul rekonstrueerimistööd. Selle tulemusena saab aastaid ebatasase ja räsitud teekattega silma jäänud, kohati kõnniteedeta tänav kaasaegse ilme ning mis kõige tähtsam, paraneb oluliselt liiklusohutus. 

Töid alustatakse olemasoleva asfaltkatte freesimisega, järgnevad kaevetööd. Tööde esimese etapi teostamise tähtaeg on 21. juuni 2019. 

Kuigi ehitustööde ajaks liiklust ei suleta, soovitab Võru linnavalitsus sel ajal võimalusel kasutada alternatiivseid liikumisteid. „Palume ehitustööde käigus pöörata erilist tähelepanu liikluskorraldusvahenditele ning teel liikuda võivatele ehitusmasinatele ja –töölistele,“ selgitab linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palm. „Palume mõistvat suhtumist ja vabandame tekkida võivate ebamugavuste pärast!“.

Tänava rekonstrueerimistööd on plaanitud läbi viia kahes etapis: esmalt valmib Vilja ja Pikk tänava ringristmik ja 469 meetrine lõik ringristmikust kuni linnapiirini ning seejärel 772 meetrine lõik Jüri tänavast Vilja ja Pikk tänavate ristmikuni. 

Ehitustööde 1. etappi teostab läbi viidud hanke tulemusena Teearu Grupp OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 850 380,64 eurot, omanikujärelevalve teenust osutab Infragate Eesti AS. 

Tööde teine etapp on kavas käesoleva aasta teises pooles. Siis liitub töödega ka AS Võru Vesi, kes vahetab Räpina maanteel Jüri tänava ning Vilja ja Pikk tänavate vahele jäävas lõigus välja vee- ja kanalisatsioonitrassid. „Kuna vee-ettevõttel on avanenud võimalus saada täiendavaid toetusvahendeid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, oli mõistlik Räpina mnt rekonstrueerimistööd kahte etappi jagada,“ selgitab AS Võru Vesi juhatuse liige Juri Gotmans. 

Ka räägivad tööde kahte etappi jaotamise kasuks liikluskorralduslikud kaalutlused. 

Võru linnavalitsus on tellinud Räpina maantee rekonstrueerimise ehitusprojekti, mille koostamise käigus tehti tihedat koostööd ka tänavaga piirnevate kinnistuomanikega. „Projekteerimise käigus on lisaks tänava tee-ehituslikule osale lahendatud ka haljastus, tänavavalgustus ja sademeveesüsteemid, samuti Võru Vesi AS tellimusel reoveekanalisatsiooni- ja veetrassid ning Elektrilevi OÜ tellimusel maakaablid,“ täpsustab linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palm. 

Projekteeritud tänava sõidutee osa on valdavalt kaherajaline ja kaheksa meetri laiune, välja arvatud kesklinna suunas kulgev lõik Kooli tänavast Jüri tänava ristmikuni, kus saab olema kolm sõidurada (kesklinna poole sõidusuunas kaks sõidurada). Ühele poole tänavat on projekteeritud 2,5 meetri laiune betoonkivikattega jalgtee ning teisele poole sama laiusega asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee. 

Palmi Palmi sõnul on Vilja ja Pikk tänava ristmik projekteeritud sarnaselt praegusele ringristmikuna, kuna see on isereguleeruv, hea läbilaskvusega ja ohutum kui lihtristmik. „Ringristmiku parameetrid on valitud sõltuvalt olemasolevast ruumist võimalikult maksimaalsed ning eraldussaartega antakse pealesõidu radadele kõverad trajektoorid, mis sunnivad sõidukitel kiirust vähendama,“ selgitab ta. 

Koostöös tänavaäärsete ettevõtete ja asutustega on tänava äärde projekteeritud ka võimalikult palju parkimiskohti.

HUVITAV TEADA 
*Räpina maantee on üks Võru linna põhitänavatest, mis algab Jüri tänava ristmikult ning lõpeb Võru linna piiril. Sealt edasi jätkub tänav riigimaanteena nr 65 Võru-Räpina, mis omakorda ristub u 750 meetri kaugusel linnapiirist rahvusvahelise põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. 

*Tänava pikkus Võru linna piires on u 1300 m. Enamus tänavast on praegusel hetkel laia (10–17 m) asfaltbetoonkattega, vahetult enne linna piiri on teekate kitsam (7 m). 

*Kõnniteed mitmes lõigus puuduvad, ülekäigurajad ei ole kasutajatele ohutud ning tänavakatted on rahuldavas, kohati halvas seisukorras. 

*2017. aasta detsembris Teede Tehnokeskus AS poolt teostatud mõõtmistulemuste alusel on Räpina maantee aasta keskmine liiklussagedus  8182 (millest 8001 on sõiduautod, 157 veoautod ja bussid ning 24 autorongid). Pikk ja Vilja tänavast kuni linnapiirini on märgatavalt suurem raskeliikluse osakaal (veoautod ja autobussid 178 ning autorongid 122). Arvestades kasvuprognoose on liiklussagedus 2038. aastal 990-1020 autot tipptunnil.