Mõni anne on inimesele juba sündides kaasa antud. Seppole on joonistada meeldinud lapsest saati, suurem huvi kunsti vastu tekkis tal 2000. aastal, kui sai kätt proovitud grafitite tegemisel. Sealt edasi viis tee kunstikooli, mille ta 2010. aastal lõpetas.

Suure hulga teadmistepagasi võrra rikkamana otsustas ta minna reisima, et maailma näha ja väljaspool Eestit toimuvaga tutvuda. Nii saigi läbi käidud Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, USA, Mehhiko – kokku viibis ta kodust eemal kaheksa aastat.

Facebookist artistinime alt ArteSeifo leitav kunstnik unistab näituse avamisest, sest viimati olid tema pildid näitusel väljas 2013. aastal Võru muuseumis koos Sänki loominguga. Samuti unistab ta sellest, et kunstist saaks põhiline sissetulekuallikas. „Et hobist saaks põhitöö, siis on kõik väga hästi,” leiab ta.

Seppo tunneb, et reisimine andis talle palju juurde. „Mõtlemine, arusaamine ja kõik on nüüd kuidagi teisiti. Võib öelda, et ringirändamine avas mind seesmiselt ning muutis ka mõttemaailma, muutis positiivsemaks,” räägib mees. Grafi titest on nüüdseks saanud suured seinamaalingud. Viimast tema tehtud tööd saab näha uues Elopärli kohvikus, aga tema loomingut leiab näiteks ka Mehhikost Queretarost. Võib öelda, et tema töid leiab igalt poolt maailmast. Nii on ta jälje jätnud maha Aasiasse, Austraaliasse, Prantsusmaale, igale poole Euroopas. Sellised suured teosed sünnivad nii, et kõigepealt tuleb mõte, siis paneb Seppo selle arvutis kokku ja seejärel võib asuda päris töö kallale. Värvidest kasutab ta ainult põhitoone ning ülejäänud segab kõik nendest kokku. Peale seinamaalingute teeb ta pilte ka lõuendile, portreesid ning tätoveeringuid eluslõuendile ehk siis muudab tätoveerides kehasid kaunimaks. „Pole väga vahet, joonistan ideesid, mis mul peas endal tekivad ja tulevad ning ka olemasolevalt pildilt maha. Täpselt nii, nagu tunnen või kuidas keegi tellimuse esitab,” lisab ta.

Nii nagu peaaegu igal kunstnikul on ka Seppol see põhimõte, et pooleliolevat tööd ei tahaks ta kellelegi näidata, samuti on ta arvamusel, et kõike saab joonistada. „Kui midagi pole olemas, siis saan seda joonistada,” muheleb kunstnik. Samas soovib ta, et iga pildiga käiks kaasas sõnum, et tuletada inimestele meelde, kes nad on, milleks nad on võimelised, anda neile motivatsiooni oma unistuste elluviimiseks ja panna mõtlema selle üle, mis on oluline. Praegu ongi nii, et igal pildil, mille Seppo loonud on, on kindel tähendus ning enda initsiatiivil joonistatutel on seos isikliku arengu ja eluga.