. 
Üle Eesti toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised 40 piirkonnas. Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi kavandatud ühinemistega veel sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemiste vooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.
„Kutsun kõiki omavalitsusi üles leidma ühiselt parim lahendus oma kodukandi jaoks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb omavalitsustele saadetud kirjas. „Vaid teie ise teate, kellega koostöös saate kõige paremini edendada oma piirkonna arengut. Kohalike elanike huvides on, et võimalikult paljud kokkulepped, kellega ja mis tingimustel ühinetakse, sünniksid veel enne selle aasta lõppu ehk seaduses määratud omaalgatuslike ühinemiste tähtaega.“
Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.
Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsused juba langetanud, näiteks Saaremaa, Valga, Türi, Tõrva, Anija jt piirkondades. Aga paljudes ühinemispiirkondades on otsustamine alles ees.
Riigihalduse minister Korb lisas: „Tunnustan kõiki omavalitsusjuhte, kes on näinud viimaste kuude jooksul palju vaeva ning osalevad ühinemisläbirääkimistes ühinemise ettevalmistamiseks ning eriti neid, kes on sellega juba lõpusirgele jõudnud. Kutsun üles lõpusirgel mitte loobuma, sest ise tehtud otsused oma piirkonna tuleviku kohta on paremad, kui jätta otsuste tegemine kellegi teise teha.“
Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt küllalt suur ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.
Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb see arv käsilolevate ühinemiste tulemusena haldusreformi käigus kuni kolm korda ning tekivad kõikjal üle Eesti oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused.
ÜHINEMISTOETUS • Varstu vald plaanib 250 000eurose valdade ühinemistoetuse eest valmis ehitada Varstu aleviku kergliiklustee, tööde käigus ehitatakse ja rekonstrueeritakse ka tänavavalgustus. Vallavanem Rein Ansipi sõnul on kergliiklustee valla elanike jaoks praegu kõige vajalikum objekt.
„Varstut läbiva maantee ääres ei ole täna kõnniteed, aleviku vahel liiguvad samas õpilased, lasteaialapsed ja ka vanemad inimesed,” lausus Ansip. „Oleme kergliiklustee jaoks juba aastaid ka toetusvõimalusi otsinud, aga pole seni saanud. Ühinemistoetus on nüüd meie jaoks reaalne rahastamise allikas, mille abil saame kergliiklustee lõpuks ehitatud.”
Muud objektid vallas heas seisus
Ansipi hinnangul on alevikku läbiv kergliiklustee praegu kõige vajalikum projekt. „Muud valla infrastruktuuriobjektid on täna üsna normaalses korras,” lausus Ansip. „Heas seisus on nii Varstu kultuurikeskus, kool, lasteaed kui ka perearstikeskus.”
Lehekülg 1016 / 1382
